Ajakirja #12 tutvustus: milline on hea linn?

Kuidas luua selline linn, kus oleks hea elada, ja mis seda iseloomustab?

Otsustasime, et selle numbri juhtmĂ”te tiirleb ĂŒmber linna. Linnad kasvavad ja seega muutub linnaruum jĂ€rjest olulisemaks teguriks, mĂ”jutades nii seal elavate inimeste meelelaadi kui ka Ă€ride edukust.

Millest kirjutame ja mida esile tÔsta?

Peaasjalikult mĂ”tiskleme selle ĂŒle, milline on hea linn. Mis teeb linna elavaks ja elamisvÀÀrseks. Aga ka targaks (Gert Jostov). Kiikame metropolide suunas ning uurime, kuidas on lood tĂ€na Tallinnaga. Juttu tuleb ka ööelust ja elust vĂ€ikelinnas. Ning sellest, kuidas parema linnaruumi nimel saavad tegelikult elanikud ka ise palju Ă€ra teha. “Lahendused on lihtsamad, kui arvame,” ĂŒtleb populaarse sotsiaalmeediakonto mitte_tallinn nime kasutav linnaruumiaktivist.

Hea linna teemal arutlevad kirjanik TĂ”nu Õnnepalu, kunstnik Urmo Raus ja kinnisvaraettevĂ”tja Aavo Kokk. Kunagiselt Tallinna linnapealt Jüri Mõisalt aga uurime, kuidas vastab praegune Tallinn tema unistustele (20 aasta tagune ĂŒleskutse “Tahate saada jĂ€rjele, tulge Tallinna!”).

Mikk PĂ€rnits mĂ”tiskleb aga linna ja maa lĂ”he teemal ning leiab, et inimesed elavad aina rohkem pigem internetis kui kĂŒlas vĂ”i maal.

Uuriva loo vĂ€ga olulisel teemal – vaimne tervis – on kirjutanud ajakirjanik Tiina Kaukvere (“Eriliselt Ă€rev aeg vĂ”i hoopis diagnooside ajastu?”), kĂŒsides, mis on ikkagi juhtunud, et nii mõnestki varasemalt erilisest diagnoosist on nĂŒĂŒdseks saanud kohati moesõna, ja kas diagnooside panemisega liiale ei ole mindud. Selle ĂŒle arutlevad ka psĂŒhhiaatrid ning psĂŒhholoogid, kes tunnetavad, et psüühikahäire diagnoos on muutunud vahel isegi ihaldusväärseks, millega inimene pĂŒĂŒab enda halba enesetunnet seletada. Nagu ĂŒtleb PERH-i psühhiaatriakliiniku doktor Ants Kask, siis “ATH ei peaks tõesti olema see diagnoos, mida keegi peaks ihalema”. Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku juht doktor Sven Janno lisab, et “iga ebamugavustunne või oskamatus stressiolukordadega toime tulla ei pruugi olla depressioon ega vajada meditsiinilist sekkumist”, ning tuletab meelde, et ka inimesel endal lasub vastutus oma vaimse tervise eest hoolitsemisel, seda nii lĂ€bi tasakaalustatud toitumise, une, füüsilise aktiivsuse, lugemise jms, mille tagamine peaks olema meie igapäevaelu osa.

Numbri peaintervjuu on aastaid New Yorgis elanud kunstiteadlase Karin Laansooga, kelle kĂ€e all on Noblessneri sadamalinnakus asuv Kai Kunstikeskus napi kolme tegutsemisaasta jooksul saanud juba üheks Tallinna sümboliks. Edasi kultuuritoimetaja Valner Valme eestvĂ”ttel vesteldakse keskusest, kunstist, Eestist, Tallinnast ja elust. “Kõik algab ja lõpeb inimestega, nende sünergia ja motivatsiooniga. Ülejäänu on detailid,” ĂŒtleb Laansoo ĂŒheks asjade Ă”nnestumise valemiks.

Inimsuhete olulisust rĂ”hutab pikemas intervjuus ka teine New Yorgis edukat karjÀÀri teinud eestlanna Airi Hämmalov, kes on üks väheseid eestlasi, kui mitte ainus, kes jõudnud tehinguadvokaadina õigusvaldkonna maailma absoluutsesse tippu.

Oma soovitusi, kus leida suurlinna vaibi, jagavad Merit Kopli (Berliin), Marina LaikjÔe (Pariis) ja Marian VÔsumets (London). Kadri Kroon kirjutab oma kunagisest kodulinnast New Yorgist.

Rubriigis “Kunst kodudes” lĂ€heme seekord kĂŒlla hoopis kontorisse, rÀÀgime juttu ettevĂ”tjast investeerimispankuri Rain Tammega ning rubriigi “Kes on kes Eesti moes” fookuses on oma elu Berliini ja Tallinna vahel jagav moe- ja tekstiilidisainer Karl-Artur Korsar.

Seekordse novelli on kirjutanud Olav Osolin, kelle pala “VĂ€ike mure” vĂ”itis Ă€sjasel Edasi novellivĂ”istlusel 2. preemia.

Numbri esikaane on loonud kunstnik Kristel Sergo. Ja uuendusena saavad tellijaid esimest korda ajakirja oma postkasti ilmastikukindla biolaguneva pakendi sees.

LĂ”petame sportlikult, peagi on kĂ€es kevad ja suvi ning kutsume kĂ”iki vĂ€rskes Ă”hus liikuma. Miks mitte vĂ”tta osa linnajooksude sarjast? “Jooksmine ei tähenda kunagi vaid ühe jala teise ette asetamist või diplomile trükitud tulemusi. Jooksmine avardab ka maailma ning selleks ei peagi kodunt väga kaugele minema,” kinnitab oma loos harrastusjooksja Janek Oblikas.

Loome enda ĂŒmber head ja tervet keskkonda!

Janeck Uibo
vastutav vÀljaandja

Ajakiri on mĂŒĂŒgil suuremates kioskites ĂŒle Eesti ja jaekaupluste ajakirjandusletis. VĂ”ta endale aega ja naudi mĂ”nusat lugemist.