Kultuurisoovitused on rubriik, kus Edasi pakub “vähem on rohkem” põhimõttel ideid vaba aja veetmiseks. Püüame infotulvast välja noppida mõned omanäolised ja põnevad sündmused, mis võiksid uudishimulikule ja peavoolust kõrvalegi kiikavale lugejale huvi pakkuda.
Saksa ja Eesti noored talendid Kais
9. aprillist 7. augustini on Kai kunstikeskuses avatud rahvusvaheline grupinäitus “ars viva 2022 – tajuvälja agendid”. Näitusel osalevad Saksamaa noori kunstitalente esile tõstva preemia ars viva 2022. aasta laureaadid: Lewis Hammond, Tamina Amadyar ja Mooni Perry. Samuti on näitusele kaasatud kolm silmapaistvat Baltikumi kunstnikku: Laura Põld, Anastasia Sosunova ja Jānis Dzirnieks. Näituse kuraator on Maria Helen Känd.
Kai näitusel rullub valla poeetiline eksperiment kuue sama põlvkonna kunstniku loominguga, mis toob vaatajateni eripalgelised teosed maalidest videote ja installatsioonideni. Kunstnike loomingu ühisosaks on neis leiduv arhetüüpsete sümbolite ja sürrealistlike elementide tundmuslik jõud ning teoste vormiline intensiivsus.
Enamik näituse “ars viva 2022 – tajuvälja agendid” teostest jõuab publikuni esmakordselt: Laura Põld loob Kaisse kaks ainukordset kohaspetsiifilist installatsiooni. Afganistani juurtega Tamina Amadyarilt on väljas seeria uusi suuremõõtmelisi valguse ja värvi suhteid käsitlevaid maale. Jānis Dzirnieks esitleb värsket valikut digitaalsetest maalidest, millel moodustuvad grotesksed kujundid ja abstraktsed värviväljad. Eraldi kihistuse annab näitusele osalevate kunstnike mitmekesine kultuuriline taust: Mooni Perry seob videoteoses Taiwani kombestikku ja enda päritolumaa Korea luulet ühiskondlik-feministliku analüüsiga. Lewis Hammondi eksistentsi äärmuslikke seisundeid kujutavad maalid on mõjutatud üleskasvamise kogemusest mustanahalise mehena Suurbritannias ning praegusest elust gentrifitseeruvas linnas globaalsete kriiside ajal. Leedu üht olulisemat nüüdiskunstnikku Anastasia Sosunovat huvitab kogukondade teke – rahvajuttudele viidates ning sümbolitega mängides loob ta kaasaegse folkloori uusi vorme.
Lavastus sellest, kui heaolu ähvardab oht
Von Krahli Teatris esietendub 13. aprillil Lars von Trieri samanimelisel filmil põhinev Juhan Ulfsaki “Melanhoolia”, mille kujundid saavad kevadel 2022 uue ja õõvastava tähenduse.
Noorpaar hilineb iseenda pulma. Neid võetakse soojalt vastu ning proovitakse korraldada ilus, korralik pulm. Samal ajal läheneb maakerale vääramatu oht. Enamik pulmakülalisi alahindab ohtu ja nad jätkavad kõigega endistviisi. Ohust saab tõeliselt aru vaid pruut, kuid ta ei suuda – või ei soovi – midagi selle ärahoidmiseks teha.
Kunstnik on Edith Karlson, helilooja Jakob Juhkam, kostüümikunstnik Kärt Ojavee, valguskunstnikud Oliver Kulpsoo ja Mihhail Makošin, dramaturg Eero Epner, tõlkija Katrin Hammer. Näitlejad: Anne Türnpu, Mari Abel, Katariina Tamm, Erki Laur, Rasmus Kaljujärv, Jörgen Liik, Markus Truup. Kaasproduktsioon: Ekspeditsioon.
Ekraan tõmbub õudseks Haapsalus
“Natsizombid on tagasi. Jalaluu vingub. Keegi jälgib, aga kes.” Selliste nakatavate lühilausetega kuulutab end välja Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival, mis stardib 29. aprillil.
Muu hulgas jõuab ekraanile kolm uut Eesti lühifilmi, mis moodustavad filmikasseti “Õudne Eesti” ja hakkavad võistlema ka parima kodumaise žanrifilmi tiitli pärast. Eesti esimese natsizombifilmi “Reich of the Dead” järjes “Reich of the Reich” on natsizombid hõivanud vana mereäärse kindluse, kus viiakse läbi võikaid eksperimente. Kokku pannakse uus eriüksus, mis peab kindluse vallutama, aga aega jääb üha vähemaks. Taas on tegu õhinapõhise B-kategooria exploitation-filmiga, mille režissöörideks on Julius Kits ja Harly Kirspuu, kes on tuntud ka Imelike Filmide Festivali korraldajatena.
“Võrreldes eelmise filmiga läksid võtted oluliselt valutumalt,” ütleb Kirspuu ja põhjendab: “Peamiselt seetõttu, et meid otsis üles Urmas Sildnik, kes oli lahkelt nõus meid Patarei vanglasse filmima laskma, seega võttepaik oli olemas, ja stsenaariumi ei kirjutanud pool Tallinna nagu eelmine kord, vaid Jürgen Rooste ainuisikuliselt. Kogu värk oli täiesti õhinapõhine, tiim alates Marko Kekiševist ja Linnar Priimäest ning lõpetades Susanna Šmanjovi ja Aaron Kuumaga tuli kokku oma vabast ajast ja raha ei küsinud.”
Katariina Aule film “Vinguv jalaluu” põhineb Meelis Friedenthali samanimelisel jutustusel ja räägib arheoloogist, kes hakkab uurima maapõuest leitud jalaluud, mis osutub antiikseks vilepilliks ja millest tulev nõiduslik heli võtab arheoloogi üle võimust. Mängivad Silva Pijon, Grete Konksi, Carmen Mikiver, Aleksander Eelmaa ja Raivo Adlas. “(Ära) vaata” on Raoul Kirsima film üksi elavast eakast naisest, kellele hakkab tunduma, et teda jälgitakse. Isegi tema lihane poeg ei suuda teda vastupidises veenda. Mängivad Laine Mägi, Ott Aardam ja Peep Kirsima. Filme tulevad Haapsallu esitlema nende autorid.
House-legend uues klubis vanas depoos
Otse Tallinna ööelu Bermuuda kolmnurgas, Telliskivi ja Balti jaama vahelises Tsoonis, kus võib leida uusi ja vanu tuttavaid ja neid veel lihtsamalt ära kaotada, avati eelmise aasta lõpupoole uus klubi D3 – kunagises depoohoones otse Sveta baari ukse all. Aga mis sest ööklubist, kui ööd ei olnud. Nüüd on öö ka avatud, saab käia ja panna jala maha siin ja seal eri rütmes.
8. aprillil esineb D3-s USA house-veteran Todd Terry, kes on sädemeid tantsupõrandatele pildunud juba 35 aastat. Tema lood “Hear The Music”, “It’s Over Love”, “Something Goin’ On” ja kümned muud on üle ilma tuntud isegi nende seas, kes kunagi tantsinud pole. Ta on sütitavat saundi loonud ka albumite kaupa: “To The Batmobile Let’s Go” (1988), “Ready For A New Today” (1997) või hoopis drum’n’bass‘i radadel võnkuv “Resolutions” (1999).
Raamat jumalast maha jäetud paigast
Itaalia kirjanik, poliitik, kunstnik ja eelkõige antifašist ja teisitimõtleja Carlo Levi (1902–1975) saadeti Mussolini ajal 1930ndail asumisele Itaalia “Siberisse”, meie, lameda maa elanike silmele kaunisse mägisesse kanti Lucanias Lõuna-Itaalias. Itaallastele endile on see siiani ääremaa, 90 aastat tagasi aga seda enam. Ühest küljest vaesus ja harimatus, aga mis veel hullem: selle kandi elanikud tundsid end kõrvalejäetuina. Ja see tunne oli vastastikune, ka võim võttis neid inimesi kõrvalejäetuina ning kui ka üritas nende heaks midagi teha, siis kaugelt kõrgelt ülalt kõrgi pilguga vaadates. Anarhist Carlo Levi tundis end Grassano ja Gagliano külades seetõttu koduselt: ka tema suhtus Itaalia riiki sama võõristavalt kui need talupojad ja külafruktid ja nõiad ja naised, kelle mehed olid läinud Ameerikasse säravamat münti taga ajama.
Omaelulooline märkmeraamat võiks olla monotoonne, mis seal jumalast hüljatud paigas ikka juhtub peale olmeviperuste ja ulmeuskumuste – müstika oli seal vähemalt tollal sama tähtsal kohal kui igapäevane leib –, aga Levi lisab teosele poeetilis-maagilise võõpe, mistõttu välja on kukkunud lummav romaan “Kristus jäi pidama Ebolis”, mida lugedes kohati tuleb tunne, nagu oleksime kandunud keskaega või selle eeli, ehkki tegevus käib kõigest eelmisel sajandil.
Toit: ära unusta borši, kapsarulle ja vareenikuid!
Sõja laastustööd ei lakka. Iga väiksemgi toetus aitab peatada asetleidvaid koledusi ja sõjapõgenikel Eesti eluga harjuda. Telli toidud koju, korralda Ukraina toetuseks väike üritus või mine kohale sööma.
- Tartu turuhoones eraldati kohvikupind ukrainlastele, et pakkuda seal võimalust Ukraina koduseid roogi maitsta ja seeläbi sõjapõgenikke toetada. Armastusega tehtud Ukraina toidud on osutunud vägagi populaarseks. Praeguste talviste oludega lähevad borš ja frikadellisupp lennult. Populaarsed on muidugi ka ikoonilised kapsarullid ja ehtsad vareenikud. Tartu turuhoone, Vabaduse pst 1
- Facebookis Ukraina emade grupis pakub hakkaja Tatjana Tuz Viimsi kandis müügiks isetehtud pelmeene ja vareenikuid kapsa-, kartuli- ning magusa kohupiimatäidisega. Tellimine: 5457 7026
- Kuressaares Classicu kohvikus plaanivad tööle võetud Ukraina kokad alates aprilli keskpaigast Ukraina menüüga külalisi üllatada. Kuressaare, Lossi tn 9
- Hiiu BBQ pubis on lühike ja lööv Ukraina menüü. Ukraina meisterkokk teeb väga maitsvaid vareenikud, borši ja sõrnikuid. Ukraina menüüst läheb 50% rahast otse Ukraina abiks. Tallinn, Pärnu mnt 370; tel: 650 4074