Meeleavaldusel osalejate vastutus on tegutseda ja käituda nõnda, et meeleavaldus saaks olla ka tulevikus üks tõhus ja tunnustatud vahend poliitilistes protsessides osalemiseks. Kuidas aitab see kaasa keskkonnaprobleemide lahendamisele?
See juhtus ammu, enne sõda, kui kõik oli teisiti. Linnaväljakul toimus igal nädalal lärmakas meeleavaldus, kus nõuti üha värvikamate sõnadega demokraatlikult valitud valitsuse tagasiastumist ning öeldi hulle ja rumalaid sõnu peaministri kohta. Rahva kokku kutsunud olid valmis vahetama tornis lehvivat lippu ning heitma end naaberriigi valitsemise alla. Suuremate segaduste vältimiseks ja sõnavabaduse hoidmiseks aitas korda pidada paar politseinikku. See on üks igati mõnus ning vaba riik, kus keegi võib avalikult kutsuda inimesi riigivõimu kukutama ja teda ei viidagi kinnisesse asutusse järele mõtlema. Vaba sõna on üks suuremaid väärtusi, mida hoida.
Elukeskkonna hoidmiseks ning tulevastele põlvedele vähemasti praeguse hea elukvaliteedi säilitamiseks on vaja kardinaalselt ümber korraldada kogu meie praegune elu. Seda on lihtsam öelda kui teha. Teadlased on sajandeid teadnud kasvuhoonefektist, seda mõistet selgitatakse kooligeograafia programmides kliimat käsitlevas osas juba aastakümneid, sellest räägitakse füüsikatundides ja ka bioloogiaklassides. Esimene uudisnupp fossiilsete gaaside põletamisest johtuvast kliimasoojenemisest ilmus juba 1912. aasta märtsis, 110 aastat tagasi. Rio de Janeiros leppisid 1992. aastal kõikide riikide juhid omavahel kokku, et hakatakse ühiselt võitlema kliimamuutustega, hoidma bioloogilist mitmekesisust ning ära hoidma edasist kõrbestumist, muldade hävimist. Me oleme inimkonnana teadnud väga pikka aega ja väga hästi, et see, kuidas me elame ning meid sisalduvat keskkonda mõjutame, on üha kasvavaks ohuks meie edasisele toimetulekule. Kuid muutused ühiskonnakorralduses ja majanduses on väga visad tulema.
Mihkel Kangur
Mihkel Kangur on Rakvere Riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht, varasemalt töötanud Talllina Ülikooli vanemteadurina. Hariduselt ökoloogia doktor ja uurinud Eesti taimkatte arengut jääajajärgsel perioodil. Ökoloogia alaste uuringute tulemustest olen näinud, milline on olnud inimese mõju ökosüsteemidele ja millised võivad olla vastasmõjude tagajärjed meie ühiskonnale. Seetõttu olen viimastel aastatel üha enam keskendunud säästva arengu haridusele ja Gaia haridusele, lootuses, et meil on läbi hariduse võimalik muuta ühiskonna kurssi. Loe artikleid (40)
