Millest siin rääkida või kirjutada, kui igalt poolt vaatab vastu lootusetus? Elektrihinnad kägistavad, piirangud on kõik ära kurnanud, üsna meie lähedal ähvardab sõjaoht, noorte seas on pandeemiaga kasvanud vaimsed hädad ja tuntud tähetark ennustab veel suuremaid kaoseid – majanduskrahhe, näljahäda ning looduskatastroofe, mille kõrval inimesed pidavat unustama koroonaviiruse!
Kuidas leida veel midagi, mis tooks heledamaid toone ses kasinas ajas? Mõtlesin siis, et kirjutan õige oma koerast. Ja sellega seoses ikka ka inimestest. “Kui tahad truudust, võta koer!” on ikka öeldud. Ei teagi, kas ma otsisin truudust, kui hakkasin mõtlema koeravõtmisele. Aga miskit elukorralduse muutust ihkasin küll. Rohkem rõõmu endale ja mu poegadele. Ning kes võiks olla rõõmsam koerakutsikast! Kass meil juba oli, aga eks ta magab ju kogu aeg. Meil oli vaja kedagi, kes meid käima tõmbaks, õue ajaks!