Juulist detsembrini ilmub Edasi veergudel meie kirjastuse 5. sünnipäeva puhul lühiintervjuude sari “Edasi on ka minu mõte”, kus uurime oma kaasautoritelt, lugejatelt, toetajatelt ja sõpradelt, mida nad Edasi juures väärtustavad. Ramon Rask on advokaat ja Edasi lugeja.
Mis on sinu esimene mälestus Edasiga seoses ja kuidas vaatad meie toimetamiste peale täna? Mis on muutunud?
Esimesed emotsioonid Edasiga seonduvalt olid vastuolulised: skepsis ja elevus. Olin skeptiline, kas see idee eestikeelsest, iseseisvast slow reading väljaandest on üleüldse elu- ja eduvõimeline. Entukas saab otsa, üks kahest kohalikust meediamogulist patsutab õlale ja võtab võtmed. Game over! Samas oli ka elevus, et miskit uut, värsket, peavoolust eristuvat on tulemas. Raputate süsteemi. Täna, juubeliaastal on tore näha, et Edasi tiimi entukas ei ole otsa saanud, guerilla-väljaandest on saanud laiema levikuga püsik, kurss on endiselt paigas. Edasi on elu- ja eduvõimeline.
Kantar Emori uuringust “Meediabrändid 2020” selgub, et lugejate meelest on Edasi tugevuseks eristumine peavoolust ja teistest väljaannetest. Kas sa oled selle järeldusega päri ja kui, siis kuidas sina seda tõlgendad, milles see eristumine seisneb/väljendub ja mis rolli sa Edasil Eesti ajakirjandusmaastikul näed?
Absoluutselt päri. Eristub. Läheb sügavamale ja provotseerib teostama mõtlemistoimingut. Seda provokatsiooni paraku märkimisväärne osa Eesti meediast ei evi. Ja eks toidulauale on kõike vaja, nii vitamiine kui junk’i. Meelelahutus ja artiklid pealkirjaga „sa-ei-usu-millest-see-artikkel-räägib“ on rahva vaimse tervise seisukohast kindlasti olulised ja vajalikud. Samas jäävad selgeltnägijate tuleproovi ja rannamaja käed lühikeseks, et mõtestada lahti neid protsesse ja küsimusi, mis on täna siin ja maailmas tegelikult olulised ning panna lugejat küsima „miks“ küsimust. Edasi tuleb siin appi. See ongi minu arvates Edasi roll – pakkuda vaimule vitamiini.
Edasi üks lubadusi lugejatele on teha ajakirja, mille artikleid on ka hiljem kasulik ja põnev lugeda. Soovita palun 3 lugu, mida võiks uuesti üle lugeda ja miks.
Kirjutasin siia algul pikalt, kui keeruline on valida ja hakkasin kõiki autoreid loetlema, keda kindlasti peaks lugema. Nii ka on, aga see ei ole ju vastus sellele küsimusele. Seega 3 artiklit, mida soovitan on:
- Tõnu Õnnepalu „Vanadus ja surm“. Miks? Jaanipäeva paiku suri mul vanaema, kes oli elanud pika elu, aga kelle surm tuli ikkagi ootamatult ja tegi väga haiget. Artiklis on autor minu arvates leidnud väga arusaadava keele surmast rääkimiseks, et see ei ole midagi müstilist, eksootilist ja et sellest saab ja tuleb rääkida. Kõikvõimsa meditsiini kontekstis kipume surma käsitlema kui kaotust, altminekut. Samas kui tegelikkuses on see vanaks saamise väga loomulik osa.
- Kadri Liik „Teravmeelsuse talumatu kergus“. Miks? Olen mõtisklenud selle üle, et kui pikalt on sõnu võimalik devalveerida. Seda nii sisulise poole pealt ehk katteta lubadusi andes kui ka vormiliselt ehk siis sõnu selliselt ritta seades, et see, mis lõpuks kokku tuleb, on nii „ümar“ et sellel ei ole enam tähendust. Nendelt mõtisklustelt olen end seni tabanud valdavalt siis, kui olen kuulanud mõnd kodukamara poliitikut. Olen kohati isegi kadedusega (kasutan ju samu tööriista, sõnu ka ise oma igapäeva töös) mõelnud, et vaata kui ilus retooriline etteaste – sorav, katkestusteta ja täiesti sisutühi. Viis pluss – Ilus, ümar sooritus. Aga Kadri Liik paneb selle ilusa, ümara soorituse rahvusvahelise poliitika mõõtmesse ja demonstreerib kui õõnsaks sellised sooritused tänase läänemaailma demokraatiad muudavad.
- Viljar Arakase ja Sten Tamkivi vestlus uuest ja vanast majandusest. Miks? Esiteks, sest see on nagu Karu Aabits – võib panna kuulates käed silmadele ja mõmiseda kaasa. Sessiooni lõpuks on sul pilt selge ning lähed iduettevõtet otsima, keda toetada. Ehk siis hariv, lihtsas mahlas, mõjus. Teiseks, tore on kuulata eesti keeles podcast’i, kus vestlejate kõnekasutuses on kujundeid ja kalambuuri. Juba sissejuhatus, kus Viljar Erastaja Urmaseks kehastub, näitab, et teema, auditooriumi tunnetus ja ka tööriist kuidas sõnum kohale viia, on paigas.
Mida on töö advokaadina sulle inimeste kohta õpetanud? Jaga palun oma tähelepanekuid, millest võiks lugejal kasu olla.
Kui püüda üldistada, siis võib-olla on seda, et igal inimesel on oma väga isiklik taju ja tunnetus sellest, mis on õige ja mis vale. Sellest johtuvalt püüab inimene ka kujundada arusaama sellest, mis on „tegelik“ tõde. Tõe moonutamise (enda jaoks ilustamise) püüe on midagi, mida iga klient tahtlikult või tahtmatult teeb – see on inimlik. Samas kohtumenetluses on fakt ja sellele rajanev tõde üksnes see, mida toetavad tõendid.
Seepärast peaks ühelt poolt olema inimestel suurem tolerantsus aktsepteerimaks, et tõde ei ole absoluutne, vaid iga isiku jaoks eraldi tajutav ja selle isiku õige-vale väärtussüsteemist mõjutatud. Seda öeldes, tuleb samas rõhutada, et tõe ja tõendatuse üle diskussioon saab olla argumentide ja tõendite põhine diskusioon, mitte paljasõnaliste veendumuste ja uskumuste põhine. Paraku aga just viimane on täna avalikus ruumis jõudsalt levinud tõe käsitlus – veendumuste ja uskumuste põhine käsitlus. Nii võib uskumuse ja veendumuse kohaselt olla tõene, et maa on lame või et vaktsiiniga paigaldatakse inimese kehasse kiip. Argumenteeritult tõenditele rajanedes seda väita aga ei saa.
Ehk siis, mida advokaadi töös õpid inimeste kohta, on valmisolek ühelt poolt kuulata, kaaluda ja aktsepteerida alternatiivset tõde sellele, mis esmapilgul sulle paistab olevat „tegelik tõde“ ning samas seda üksnes piirini, kus see alternatiiv rajaneb argumentide ja tõenditele, mitte usule ja veendumustele.
Mida ma ei küsinud, aga millele sa oleksid tahtnud vastata?
Arvestades aega, kus elame, siis küsimus sellest, et mis edasi saab.
Mulle meenutab hetkeolukord mingit psühhoosilaadset seisundit, kus reaalsusega kontaktihoidmine on järjest keerulisem. Palju on arusaamatut ja vastuolulist: ühiskond kipub järjest suurema raginaga rebenema ja bipolariseeruma. On kasvav kogus neid, kelle jaoks ei ole vahet, mille vastu olla, olgu selleks vaktsiin, mask või ümar maakera, peaasi, et saaks vastanduda. Miks see nii on? Ja milleni see viib? Lisame sellele taustana liberaalse demokraatia kriisi, alates araabia kevade läbikukkumisest lõpetades Afganistanist tagurdamisega, samuti rahvuskonservatiivide poolt üle-euroopaliselt püstitatud väljakutsed, alustades Brexitist ja lõpetades meie kodusel poliitika skeenel EKRE’ga.
Poliitilise süsteemi ebastabiilsust ja psühhoosi matkib ka majandus, kus ühelt poolt on kinnisvaraboom, raha tõstetakse tech ettevõtetesse rohkem kui kunagi varem, vaba raha on justkui rohkem kui kunagi varem, samas on mingid sektorid, kus pankrot koputab uksele, ja mitte vaid meelelahutus ja turism, vaid sisendi volatiivsusest tingituna on muutunud kaelamurdvaks ülesandeks ka igasugune tootmine. Perfect storm kogu süsteemile. Mis edasi? Tormil on lisaks lõhkumisele aga ka hea omadus sõeluda välja tugevamad. Hetkel paraku aga tundub, et solidaarse ja sidusa ühiskonna ning otsustuskindla poliitilise juhtkonna asemel teeb selle otsuse, kas kuulume tugevamat sekka või mitte, pigem fortuuna. Aga loodan, et eksin.
***
3 võimalust luua uut väärtust ja aidata saada Edasil tugevamaks
Hea lugeja! Kutsume Sind hakkama tellijaks. Püsitellijana aitad luua ajakirja, mis on Eestis puudu, ning teed palju head isegi siis, kui Sa ise ei jõua iga päev lugeda. Rahulik ja inspireeriv keskkond ei teki iseenesest ning see vajab püsivat hoolt. Võid mõelda ka nii, et Edasi on osa Sinu heategevuskäitumisest parema keskkonna ja ajakirjanduse nimel.
Hea asutaja, ettevõtte juht, turundusjuht! Turunduskoostöö suurtest meediamajadest sõltumatu, väikese, aga visa kirjastusega võib olla osa Sinu ettevõtte, tööandja brändi arendamisest ning tugev sõnum ka tarbijatele, mille eest Sinu ettevõte seisab ja millele kaasa soovib aidata. Edasi hoiak on ettevõtlik ja eluterve, meie lugejatele läheb korda hooliv ja jätkusuutlik Eesti. Võta ühendust ning leiame sobiva koostöövormi.
Hea filantroop! Edasi eesmärk on teha Eesti parimat kvaliteetajakirja. Pühendume ise 100%, aga vajame ajakirja elujõuliseks muutmisel veel natuke abi. Kui Sulle on oluline valikukriteerium see, et toetatav algatus looks uut väärtust kogu ühiskonnale ja oleks tore, kui saaksid selle mõju ka ise igapäevaselt hinnata, siis ajakiri Edasi on suurepärane võimalus. Anna meile hoogu ja aita saada tugevamaks (rekvisiidid leiab siit). Iga toetaja panus läheb sisuloome kvaliteedi parandamiseks. Kui vajad otsustamiseks lisainfot, siis võta palun ühendust: janeck.uibo@edasi.org.
Edasi kohta saab rohkem lugeda siit ja siit (PDF).
***
“Edasi on ka minu mõte” on ajakirja Edasi 5. sünnipäeva puhul ilmuv lühiintervjuude sari, kus uurime oma kaasautoritelt, lugejatelt, toetajatelt ja sõpradelt, mida nad Edasi juures väärtustavad. Edasi sünnipäev on 21. septembril.
