“Naabrid räägivad” on rubriik, mis käsitleb paar korda kuus lähimate naaberriikide (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa) meedias kajastamist leidnud teemasid, mis võivad ka Eesti lugejale huvi pakkuda.

Soome

E-jalgratas “rikaste veidrusest” keskklassi heaolu- ja kliimaprojektiks

Kui 2018. aastal tegi Soomes minister ettepaneku anda elektrijalgrataste ostjatele 400 euro suurune ostutoetus, siis see naerdi välja kui mingi rikaste veidrustega kaasajooksmine.

Kui aastal 2018 müüdi Soomes 8700 elektrijalgratast, siis 2020. aastal juba 31 000 ja tänavu umbes 43 000. Enam kui kümme protsenti praegu müüdavatest jalgratastest on juba elektrilise abiajamiga, kusjuures vastav turuosa kasvab aastas kolm protsendipunkti. Loe edasi: Helsingin Sanomat

Fossiilsed kütused Soomes liiga odavad?

Rahvusvahelise Valuutafondi hiljutises raportis leitakse, et Soomes on bensiin, kivisöest toodetav elekter ja gaas nende kasutamisest tekkiva negatiivse mõju taustal liiga odavad ja seda aastas 1,6 miljardi euro võrra. Kui see vahe katta näiteks transpordikütusele kehtestatud maksude karmistamisega, tõuseks autosõiduks tangitava kütuse liitrihind ligi 50 senti. Loe edasi: YLE

“Süsiniknegatiivne” jäätmeelektrijaam

Vantaan Energia avalikustas 1 miljardi euro suuruse plaani hakata jäätmeid põletades tootma palju enamat kui ainult elektrit ja kaugsooja. Näiteks plaanitakse rajada kaljukoobas, kuhu salvestatakse suvel kuuma vett, mida talvel saaks kasutada. Hakataks tootma ka metaani, millega asendada fossiilne maagaas nii seda ise kütteks kasutades kui edasi müües. Ka biojäätmete puhastamisest tekkiv süsihappegaas läheb taaskasutusse – nagu ka süsinikdioksiid. Veelgi enam – süsinikdioksiidi kavatsetakse siduda tahkete materjalidega näiteks ehitusmaterjalide tootmiseks (plastist isolatsioonimaterjal). Loe edasi: YLE

Läti

11 aastaga pole naabrid lähenenud

Uuringust selgus, et viimase 11 aasta jooksul pole Läti elanikud naabrite suhtes avatumaks muutunud. Kui 2010. aastal märkis 29% vastajatest, et teavad kõigi oma naabrite nimesid, siis tänavu on see osakaal 28%. Nüüd vastas 28%, et teab mõnda nime, aga 2010. aastal andis sellise vastuse 29% vastanutest. 9% elanikest ei tea praegu oma naabrite nimesid ja seda on 1% rohkem kui 11 aastat tagasi. Loe edasi: Delfi

Narkokoerad koolis

Noorukite uimastitarbimise tõkestamiseks pöörduvad Lätis koolid üha enam ise politsei poole, et korraldada teenistuskoertega narkoreide. Eelmine aasta korraldati selliseid reide enam kui kümnes koolis. Hiljuti avastati näiteks ühe sellise reidi käigus ühes väikelinna koolis, et kaheksa õpilast tarvitavad narkootikume ja nendest kaks sattusid edasise menetluse käigus nii tõsiselt korrakaitsjate huviorbiiti, et noorukeid ähvardab halvemal juhul lausa kriminaalkaristus. Loe edasi: Delfi

Avalik algatus parklataskute suurendamiseks

Aprillis algatati Lätis avalike algatuste platvormil allkirjade kogumine avalike parklate parkimistaskute laiendamiseks ja algatuse jõudmiseks Seimi on praegu koos pool allkirjadest. Lätis on soovitatav parkimistasku laius 2,5 meetrit, kuid tegelikult on vaid 20% taskutest kas 2,5 meetrit laiad või laiemad. Loe edasi: Delfi

Rootsi

Rootsi tööjõud pööras Norrale selja

Mitmed Norra majandusharud seisavad pandeemia ja COVID-19 piiriületusreeglite tõttu silmitsi probleemiga, et aina vähem rootslasi otsustab töö eesmärgil piiri ületada. Eriti Norra haiglates, baarides, restoranides ja hotellides on raske täita vabaks jäänud töökohti, mille tavaliselt kattis Rootsist pärinev tööjõud. Loe edasi: The Local

Tõekomisjon saami kogukonna vastu suunatud kuritegude uurimiseks

Rootsi valitsus on lubanud moodustada tõekomisjoni, mis uuriks saami vähemuse senist kohtlemist riigis. Riigi vaates on saamide ja riigirootslaste vahel leppimise hõlbustamiseks oluline suurendada teadlikkust väidetavast ajaloolisest ebaõiglusest. Rootsis elab Saami parlamendi hinnangul 20–40 tuhat saami, kellest 2500–3000 elatuvad traditsioonilisest põhjapõdrakasvatusest, mis on tihedalt seotud saami kultuuriga. Loe edasi: The Local

Taani meelitab Lõuna-Rootsist tööjõudu

Kopenhaagen, Malmö, Taani Kaubanduskoda ja Rootsi Tööhõiveamet käivitasid koostöö, mille eesmärk on viia kokku Taani erasektori 53 500 vaba töökohta ja 65 000 Lõuna-Rootsi Skåne piirkonna töötut. Taanis töötades Rootsis elamine võib olla atraktiivne valik, kuna Taani kroon on tugevam kui Rootsi kroon, mis tähendab, et Taani kroonides palk on Rootsis rohkem väärt. Loe edasi: The Local

Venemaa

Rahvusliku ühtsuse alused – usk riiki, ümmargusse Maasse ja pärisorjuse kaotamisse

Venemaa rahvusliku ühtsuse päeva puhul viidi läbi sotsioloogiline küsitlus, millest selgus 25 rahvusliku ühtsuse argumenti, millega valdav enamus vastajatest (90% või rohkem) nõustus. Loe edasi: Kommersant

Juhita raskeveokid Peterburi-Moskva maanteele

Peterburi ja Moskva vahelisele maanteele M-11 “Neva” lubatakse pilootprojektina juhita raskeveokid riikliku projekti “Mehitamata logistikakoridorid” raames. Pilootprojekti õnnestumise korral alustataks suuremahulist mehitamata raskeveokite kommertskasutamist sellel teel kõige varem 2024. aastal. Loe edasi: Kommersant

20 enim avaldatud ilukirjandusautorit

Venemaal on tänavuse aasta esimese üheksa kuuga trükis avaldatud kõige enam järgmisi autoreid:

1. Stephen King – 781,5 tuhat;
2. George Orwell – 482,6 tuhat;
3. Fjodor Dostojevski – 394 tuhat;
4. Erich Maria Remarque – 378,5 tuhat;
5. Daria Dontsova – 315,5 tuhat;
6. Tatjana Ustinova – 306,5 tuhat;
7. Boriss Akunin – 285 tuhat;
8. Leigh Bardugo – 274 tuhat;
9. Agatha Christie – 268,5 tuhat;
10. Mihhail Bulgakov – 266,9 tuhat;
11. Tatjana Poljakova – 217 tuhat;
12. Jack London – 212,27 tuhat;
13. Jane Austen – 208,19 tuhat;
14. Alexandra Marinina – 203,5 tuhat;
15. Lev Tolstoi – 201,93 tuhat;
16. Jo Nesbø – 201,0 tuhat;
17. Louise May Alcott – 189 tuhat;
18. Vennad Strugatskid – 188,2 tuhat;
19. Viktor Pelevin – 172,5 tuhat;
20. Ray Bradbury – 171 tuhat.

Loe edasi: Komsomolskaja Pravda

Ain Hinsberg

Ain Hinsberg on Pärnust pärit turismimajanduse asjatundja, kes on külalislahkusmajandust uurinud ja kogu Läänemere regioonis edendanud viimased 25 aastat. Külalislahkusmajandus tegevusvaldkonnana on riigi majandusele olulise mõjuga nähtus, mis eeldab valdkonnas tegutsejatelt regulaarset kursisolekut naaberriikide elanike jaoks oluliste teemadega, aga ka analüüsima Eesti kuvandit naabrite vaatenurgast. Loe artikleid (173)