“Kas peakoka pakkumist, seda liha ka saab?” on kolmapäeva hommik, kell on ca 8.15 ning astun sisse Viimsi Reval Cafesse ning just sellise küsimuse esitan. Olen ärganud ca kell 3.30 ning asunud tegema tähtajale vastu jooksvat kirjatööd. Hommikul kell 8 on justkui pool päeva möödas ning keha tahab toekamat sööki.

Samal ajal on abikaasa maal lõpetanud kitsede hommikuse lüpsi. Käib mõnus hommikune tohkeldamine mõlemas Eesti otsas. Käisin eelmisel nädalal Tallinnas. Olid teistmoodi kiired paar päeva, mitmeid kokkusaamisi ning mõtteid. Loomulikult sain ma ka liha kell kaheksa hommikul. Söögikohtades meeldib mulle eriti see, kui on olemas kõik selle päeva suuremad ajalehed. Kodus meil ajalehti ei käi ja poleks mahti ka lugeda, aga söögikohtades otsin alati neid nagisse pistetud ajalehti hoidvaid pulkasid.

Kui rääkida toidukohtadest, siis loomulikult elavad ning maitsevad need paremini, mil on väike lugu ja vägev toit. Sattusin pealinnas Kaja pizza kööki – vägev ahi, maitsev pizza. Eriti tore on see, et nad on iga päev lahti alates kella 12-st ja kuni tainast jätkub. Ihu ja hing saavad igale asjale sisse siis, kui sa lisaks teiste ihaldusväärsuse aktiveerimisele, arvestad ka oma piiridega ehk alati hoiad oma parimat taset. Minge Õle tänavale ja otsige see koht üles.

Eelmine nädal oli Tallinnas siis suhteliselt küm ilm. Lõuna-Eestis oli ka külm, aga siiski on loodus siin rohkem edasi läinud. “Võta läkiläki peast ära, muidu ei tulegi suve!” hüüdis mulle üks külamees, kui maja taga oleval põllul askeldasin. Küsimus on tuules, külm tuul võib kõrvast sisse puhuda ning ma ei tea, kus on mu teine müts, seega läkiläki pähe pistmine on sisseõpitud liigutus.

Nüüd sel olnud nädalavahetusel läksid ööd soojemaks, saan loobuda läkiläkist ning õue astudes pähe pista nokatsi. Roheline maa ehk karjamaa ristik hakkab kasvama korralikult täpselt kuu aega hiljem, kui eelmisel aastal. Ma arvan, et see on huvitav, kui aastad on erinevad.

Elagu rõõm tegutsemisest. Olgu see siis rõõm tohkeldamisest pizza valmistamisel või eelidandatud värske kartuli maha panek, mille eile ära tegime. Nüüd läheb põllu tegemine täiega lahti. Elagu kasv!

Mart Kase

Mart Kase

Mart Kase elab Valgamaal Karula vallas Kaagjärve külas ning kasvatab oma talus kitsi. Mart on eelnevalt pealinnas töötanud nii teatris kui reklaamiagentuuris, nüüd lihtsalt vajas elu uut väljakutset. Mart kirjutab Edasile, kuidas paistab Eesti elu väljaspool Tallinnat. Mardi taluelust räägib blogi www.metsikelu.ee/blogi. Loe artikleid (159)