Ajakirja Edasi raamatusarja “Iga tekst on lugemist väärt” viienda raamatuna on äsja ilmunud professor Rein Veidemanni esseekogumik, mis sisaldab 39 esseed ja artiklit tema varem peamiselt Edasis avaldatud artiklitest eesti kultuuriloo teemal. Juubilarist literaadi Rein Veidemanni ja Kultuuripartnerluse SA juhataja Meelis Kubitsa vestlus oli ajendatud küll Veidemanni äsjailmunud kogumiku “Pudelposti randumine” ilmumisest, kuid kahe mehe arutelu tegi lisaks mitu julget kultuuripoliitilist ekskursiooni tänasest päevast laulva revolutsiooni aegadeni ja tagasi.

Pakumegi siinkohal lugejaile vaatamiseks esitluse täispikka videosalvestist. Head kuulamist, lugemist ja kaasamõtlemist!

Valitud mõtteid:

• 1988. aastal olin ma Rahvarindes. Kogu kultuuriilm, mis Eestis võtta oli, oli siis ka poliitika tegemise koht. Aga seda poliitikat tehti kultuuris olemas olevate reeglite järgi. Ehk siis austades igasuguseid oponeerivaid hääli, arenguvõimalusi. Otsad olid kogu aeg lahti. Ei olnud fanatismi.
• Kui vaadata filmikaadreid, kus ma tol ajal laval kõnelesin, siis seal laval istuvad ju näitlejad (Heino Mandri), ajakirjanikud (Hagi Šein), ajaloolane-muinsuskaitselane Trivimi Velliste peab ühe kirgliku kõne, kunstnik Heinz Valk annab kogu tulevasele poliitilisele lainele nimetuse, ja mina oma kõnega, mille sisuks oli see, et me oleme valmis kannatama veel sadu aastaid, peaasi et rahvas saaks seda, mida nad on esivanemate kaudu kunagi kogenud. Ehk siis olla oma maa peremees, armastada seda maad ja teostada end.
• Mina näiteks ei söanda end kirjanikuks kutsuda. Tõesti, kui sa viis romaani oled ära kirjutanud, ühe luulekogu ja peotäis novelle, siis võib-olla arvad seda. Aga mulle meeldiks enda kohta öelda, et ma olen literaat. See tuleb ikka ära teenida. Ja ma arvan, et literaadi seisuse ma olen ära teeninud.
• Me oleme võimelised väga palju looma – väga palju andekaid inimesi on meie keskel, kaasa arvatud kirjutajaid, kirjanikke ja luuletajaid. Aga millega me hädas oleme ja millest puudu on – on seoste loomine. Kaasa arvatud ka inimestevaheliste seoste loomine. Aga ilma seosteta on see nagu Browni liikumine. Väga palju Eesti kultuuri- ja kirjanduselus on Browni liikumist. Ei ole seda järje hoidmist, järjepidevust [põlvkondade vahel].
• Seisus kohustab. Iga põlvkond on ühtlasi ka seisus. Ja igal põlvkonnal on oma spetsiifiline, kindel kohustuste ring, mida ta peab täitma. Kogu ühiskond, kaasa arvatud kultuur, toimibki üksnes siis, kui erinevate põlvkondade, erinevate rühmituste, erinevate huvialade inimesed suudavad leida justnimelt nende seoste kaudu omaenda kohustused, mida nende põlvkonnas on.

Nii Rein Veidemanni esseekogumik kui ka sarjas varem ilmunud Ilmar Raagi, Kristjan Porti, Romet Vaino ja Annika Laatsi raamatud on saadaval raamatupoodides. Vaata ka varasemaid raamatuesitlusi: Ilmar Raagi vestlus Jaanus Rohumaaga, Kristjan Porti vestlus Jan Kausiga, Romet Vaino vestlus Kristo Eliasega ja Annika Laatsi vestlus Peter Pedakuga.