LinkedIn on maailma suurim valgekraede CV-de andmebaas – võrgustik inimestest, kes on enamasti palju koolis käinud ja töötavad lahedatel tööpostidel. Need on inimesed, kes küll teenivad palju, kuid kelle kalendrist naljalt vaba aega ei leia. Töönarkomaanid, kui soovite. Tervelt 82% neist soovib kõigele vaatamata oma aega ja oskusi vabatahtlikus korras jagada (sic!). Sellel peab ometi mingi põhjus olema!?

Esimest argumenti tuleb otsida ilmselt Abraham Maslow vajaduste hierarhia püramiidist – inimene, kellel on kõht täis ja katus peakohal, hakkab otsima eneseteostuse võimalusi. Rolli ühiskonnas ja elu mõtet laiemas plaanis. Seega egol on kindlasti oma roll. Kuid samas on huvitav fakt, et tervelt 41% LinkedIn’is värbajates (nt personali- ja muudest juhtidest) hindab vabatahtliku töö kogemust palgalisega võrdväärseks ning tervelt 20% neist on kandidaadi valinud just tema vabatahtliku töö kogemuse tõttu. Seega, vabatahtlik töö annab palgatööga võrreldes kas samavõrd või isegi rohkem powerit – kuid millist?

Vabatahtliku töö kogemuseta edukaks liidriks ei saa

Jättes kõrvale uudishimufaktorid, nagu näiteks võimalus näha mõnda uut algatust lähedalt ja kaasasolemine huvitavate ettevõtmistega jne, tõstaksin esile kolm boonust, mille vabatahtlik tegevus väljakujunenud inimesele annab. Ja mistõttu ka talendihundid vabatahtliku tegevuse kogemusega inimesi jahivad.

• Innustamise ja motiveerimise oskus

Liidriks olemine tähendab seda, et sul on järgijad. Kui sa suudad tõmmata inimesi ilma rahata oma ideede ja ettevõtmiste õnnestumisse kaasa, siis rahaga on seda päriselus märksa lihtsam teha. Veelgi enam – rahaga meeskonna südant ei osta. Küll aga ideede ja liidri sisemise põlemisega, mis tuleb eriti ehedalt välja just vabast tahetest tegutsevates tiimides.

• Võrgustiku arendamine

Sind hinnatakse sinu aadressiraamatu järgi, ütles mulle kunagi Rootsi filosoof ja muusik Alexander Bard. Paraku on enamus inimestel network valdavalt nende eriala ja tegevusvaldkonna põhine. Vabatahtlik töö võimaldab seda laiemaks tõmmata – näha inimesi, kogeda ettevõtmisi ja koguda ideid valdkondadest, mis ei ühti sinu professionaalse maailmapildiga. Teaduse näitel teame, et suur osa uutest avastustest ja lahendustest tuleb täna valdkondade ning erialade kattuvuskohtadest. Samuti on kokkupandud tiimid seda edukamad, mida mitmekülgsemate oskuste, kogemustega ja isikuomadustega inimesed neis kaasa löövad.

• Sotsiaalse grupi tunnetus

Selleks, et RedBull saaks samastuda ekstreemspordiga, ja selle abil konkurentidest kõrgema marginaaliga oma energiajooki müüa, peab ta tunnetama ekstreemspordi valdkonna DNA-d. Selleks vajavad nad hädasti oma tiimi inimesi, kes seda teemat oma seljaajus tunnetavad. Veelgi enam, üha rohkem tänaseid edukaid firmasid ja pea kõik sotsiaalseid ettevõtteid kasvavad välja just mingi sotsiaalse grupi väljakutsete lahendamisest – näiteks GrabCAD lihtsustab inseneride elu masinaehituse valdkonnas.

Niisiis, valgekraedega on asi klaar – ilma liidrivõimete, võrgustiku ja sotsiaalse närvita on raske püsivalt edukas ning ajas arenev olla.

Seetõttu nad vabatahtlikku tööd teevadki. Juhul muidugi, kui sobivas valdkonnas, õigel ajal ja õiges kohas endale võimaluse leiavad. Näiteks spordi ja liikumisharrastuse valdkonnas oleme seda vabatahtliku tegevuse kitsaskohta – informatsiooni asümmeetriat sündmuse korraldajate ja vabatahtlike vahel – Eestist käima lükatud Rahvusvahelise Spordivabatahtlike Liikumisega SCULT.com lahendamas.

Vabatahtlik tegevus suurendab noore läbilöögivõimet tööturul

Varasemalt domineerisid vabatahtlikus töös põlvkonnad, kes olid saanud innustust nii sõjajärgsetest riikide ja ühiskondade ülesehitamisest kui ka sidusate heaoluriikide loomisest. Need inimesed püsisid tihti ühe organisatsiooni või tegevuse juures aastakümneid. Täna näeme üha enam pead tõstvat lühiajalist vabatahtlikkust – tulen, olen, panustan ja lähen edasi. Selline lähenemine sobib hästi Y ja Z põlvkonna noortele, kes soovivad olla oma aja ja koha peremehed ning avastada ja kogeda iga päev midagi uut. Ja neid on palju – 2025. aastaks 75% globaalsest töötajaskonnast.

Üldiselt eeldab vabatahtliku töö juurde jõudmine organisatsiooni või selle missiooni äraostmist, peale mida panustatakse sellesse tegevusse rohkemgi kui seda oldaks valmis raha eest tegema.

Oluline on, et ettevõetu pakuks eneseteostust, avardaks uusi perspektiive ning tooks esile inimese olemasolevaid ja uusi tugevusi. Teisalt on tähtis, et see oleks kellelegi vajalik ning läheks teistele korda. Samas, sellised argumendid toimivad eelkõige väljakujunenud inimese puhul.

Noore puhul tulevad esile pisut teised mõjurid, mis teda vabatahtliku tegevuse juurde toovad ning ka seal hoiavad. Näiteks võimalus veeta lahe päev või nädalavahetus sõpradega – inimesed on tugeva “karjainstinktiga” ja kuuluvustunne ning grupivaim on suure jõuga. Samuti soovitakse näha oma iidoleid ja staare ning väheoluline pole ka millegi muidusaamine – olgu selleks siis vahva T-särk või vabapääse mõnele sündmusele, kontserdile vms. Samal ajal annab vabatahtlik tegevus noorele terve rea sotsiaalseid oskusi, mis suurendavad märkimisväärselt tema läbilöögivõimet tööturul.

Näiteks osaledes spordivabatahtlikuna mõne võistluse korraldamisel, jõuab noor kindlasti lähemale liikumisharrastusele. Meie koolilastest liigub teadupärast piisavalt (ca 60 min aeroobset koormust päevas) vaid 14% protsenti – need on tulevased haiged keskealised inimesed, kelle ravi vananev ühiskond kinni maksta ei suuda. Tööturu vaatevinklist saab noor aga vabatahtlikust tegevusest meeskonnatöö kogemusi, arenevad tema organiseerimis- ja liidrioskused, laieneb silmaring ning tööturul läbilöömiseks hädavajalik tutvusvõrgustik. Lisaks paraneb tema suhtlemise ja suhete arendamise oskus ning täieneb CV. Kõik see kokku toetab tublisti noore üldist läbilöögivõimet ja aitab silma paista ka esimestel tööintervjuudel.

Lisaks kaasnevad vabatahtliku tegevusega positiivsed emotsioonid.

Nii vähendab millegi hea ja vajaliku tegemine noore (ja mitte ainult) stressitaset – üldist rahutust, viha, murelikkust jne. Samuti, ei lase kalduda depressiooni, suurendab enesekindlust, annab elule mõtet ning aitab püsida ka ise tervena. Tervis teadupärast on ju füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, nagu armastab öelda teadjamees Ülo Vooglaid.

Lõpetuseks, Ameerika Ühendriikides on juba täna 1/3 inimestest tööturul vabakutselised. Kui varem koosnesid enne kõige disainerite ja arhitektide CV-d tehtud tööde portfooliotest, siis üsna pea on see nii enamus töötegijate puhul. Sedalaadi töötegemine omakorda eeldab paljude oskuste olemasolu, millele konkreetse eriala õpetamisel – näiteks sotsiaal- või tehnikateadustes – suuremat rõhku ei panda. Siin saabki appi tulla vabatahtlik tegevus, mis aitab noorel oma tulevast tegevusvaldkonda läbi mõelda, projektipõhist tööd planeerima õppida, kliendibaasi arendamiseks kontaktivaasi koguda ning ettevõetu elluviimiseks vahvaid meeskonnaliikmeid kaasata.

Artikkel on koostatud Vabatahtlike Värava jaoks.

Artikli autor Ott Pärna on majandusekspert ja ettevõtja, Rahvusvahelise Spordivabatahtlike Liikumise SCULT.com eestvedaja. 

Ott Pärna

Ott Pärna on majandusekspert ja ettevõtja ajutrustist ESTCORP.eu ning Rahvusvahelise Spordivabatahtlike Liikumisse SCULT.com eestvedaja. Loe artikleid (7)