Keskkonnas toimuvate muutustega toimetulekuks, rohepöördele ning ringsele majandusmudelile üleminekule kaasa aitamiseks on meil kõigil vaja muuta igakülgselt oma tegutsemis- ja mõjuvälja. Meie otsused on need, mis kujundavad meie tuleviku. Kui paljusid otsuseid ja valikuid tehes me tegelikult mõtleme käimasolevale keskkonnakollapsile ja enda rollile selles? Millised on meie tegelikud võimalused, valikud ning meie otsuste mõjud?
Tänavune Nobeli füüsikapreemia läks jagamisele kolme teadlase vahel, kes oma töödes uurisid komplekssete süsteemide toimimist. Nende tööde tulemusena teame me palju paremini, kuidas väga paljudest üksikutest komponentidest kujuneb terviklik süsteem ning kuidas eristada erinevate süsteemiosade mõju terviklikule komplekssele süsteemile. Seetõttu me teame praeguseks kaljukindlalt, et käimasolev kliimamuutus on inimtekkeline. Meil on keeruline kirjeldada, kuidas ühe inimese tegutsemine mõjutab kliimat, kuid me saame näidata, kuidas väga paljud üksikud otsused kujundavad kogu süsteemi toimimist.
Ema Theresa olevat öelnud: “Me ei pea tegema suuri asju, vaid väikesi, kuid suure armastusega.” Mitte keegi meist ei suuda muuta olematuks kliimamuutusi või liikide massilist väljasuremist. See pole ühegi inimese võimuses. Globaalseid keskkonnamuutusi pole võimalik ümber pöörata ühe tegevusega. Kuid nii nagu globaalsed muutused on kujunenud pikema aja jooksul, inimkonna väga paljude üksikute otsuste, valikute ja tegevuste tulemusena, toimub ka selle ümberpööramine väga paljude üksikute sammude summana.
Mihkel Kangur
Mihkel Kangur on Rakvere Riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht, varasemalt töötanud Talllina Ülikooli vanemteadurina. Hariduselt ökoloogia doktor ja uurinud Eesti taimkatte arengut jääajajärgsel perioodil. Ökoloogia alaste uuringute tulemustest olen näinud, milline on olnud inimese mõju ökosüsteemidele ja millised võivad olla vastasmõjude tagajärjed meie ühiskonnale. Seetõttu olen viimastel aastatel üha enam keskendunud säästva arengu haridusele ja Gaia haridusele, lootuses, et meil on läbi hariduse võimalik muuta ühiskonna kurssi. Loe artikleid (37)
