22. augustil 2021 kohtusid Esna Galeriis Aija Sakova ja Igor Kotjuh, et lugeda luulet ja arutleda mitmikidentiteedi ning kirjutamise tähtsuse üle. Mõlemad autorid on mitmekeelsed ja mitmekülgsed, olles aktiivsed nii kirjutajate kui ka kultuuri vahendajatena.
Igor Kotjuh on kirjanik, kirjastaja, tõlkija, kirjanduse uurija ja mõtestaja; viimastel aastatel on ta kätt proovinud ka DJ-na. Temalt on ilmunud viis venekeelset ja neli eestikeelset luulekogu, samuti on ta mitmete raamatute väljaandja ja tõlkija. Aija Sakova on nii kirjandusuurija kui ka kirjanik, kultuurisündmuste korraldaja, mitme raamatu autor. Ta avaldab nii luulet kui ka esseistikat; kirjandusteadlasena on ta avaldanud oma uurimusi mäletamisest ja valuga toime tulemisest nii saksa, eesti, inglise kui ka vene keeles.
Mõtteid vestlusest:
- Igor Kotjuh: Keeled mingis mõttes rõhutavad erinevust, aga elu ise on universaalne kõigi jaoks, me ei pääse sellest kuhugi. Sageli tulevad probleemid sellest, et meedia, poliitikud jms on need kunstlikult tekitanud. Mis maiguga on meie jaoks näiteks sõna “Narva”? Ta on mingi teisejärgulise, võõra, ebatavalise või kauge sünonüüm – kuskil seal olev koht, kus elab vanem venekeelne rahvas. Seda üritatakse küll mingil moel muuta, aga aastaid on nii olnud. Tal oli mingi ebameeldiv taust. Lihtsalt ühel kohanimel.
- Igor Kotjuh: Karl Martin Sinijärv ütles kunagi, et autor on autor 24/7. Vahel mulle sugugi ei meeldi nii mõelda. Ma olen autojuht rohkem kui luuletaja – ajalises mõttes. Aga kas ma saan öelda, et ma olengi autojuht? Kui ma ei teeni sellega raha, siis kas olen? Või kui teen kodus süüa, kas ma olen siis kokk? Söögitegemist ma saan juhtida – otsustan, et täna õhtul teen süüa. Aga ma ei saa endaga kokku leppida, et täna õhtul ma kirjutan luuletuse. Kui luuletus tinglikult ütleb mulle, et ma ei anna ennast kätte, siis mu plaanist ei tule mitte midagi välja. Luuletused tulevad ise, millal tahavad, ja nii on.
- Igor Kotjuh: Looming ei ole minu kui autori jaoks ainult luuletuste kirjutamine. Looming on laiem mõiste. Looming on ka näiteks antoloogia koostamine, ajakirja väljaandmine, toimetajatöö. Autor usaldab sinu kätte oma luuletused, et tee nendest raamat. Ja siis sa töötad nendega, tuletad meelde, kuidas sinu luuletustega töötasid varem teised, ja üritad midagi vastu pakkuda. Pakud täpsema sõna autori sõnavarast, ütled näiteks, et tekst on liiga pikk, tõmbame 20 reast 6 viimast maha – ja tundub, et luuletus ainult võidab sellest. Tõlkijatöös, kui ma näen, et luuletus on ühes keeles hea, tekib küsimus, kas ma saan hakkama sama teksti loomisega teises keeles. See on jälle looming. Ma ei kirjuta ise, aga ma osalen loomingulises töös. Isegi kulkale taotluse tegemine on looming – sa pead olema veenev, et komisjon lugedes arvaks, et see on tõesti hea asi.
- Igor Kotjuh: Ma ei põe sellepärast, et luuletused on tulemata. Vahel üsna pikalt, näiteks pool aastat või terve aasta ei kirjuta miskit. Kõige parematel perioodidel kirjutan näiteks kümme luuletust aastas. Luuletused on sellised üksikud külalised, kes mõnikord tulevad minu juurde, aga ma ei looda neile.
- Igor Kotjuh: Võimalus küsida temalt [pedagoogist tõlkijalt ja luuletajalt Boriss Baljasnõilt] ka kõige rumalamaid küsimusi õpetas mind palju. Minu küsimustele saatis ta alati vastuse miniloenguga. Ta juhtis mu tähelepanu luule nüanssidele ja see võimaldas mul ise luulet edasi avastada. Võin julgelt öelda, et just tänu talle sai minust üldse luuletaja.
- Aija Sakova: Küsimus on, millal saabub meie enda elus see hetk, kus me ise hakkame tagasi andma seda, mida meie õpetajad on meile andnud.
Esna Galerii on 2019. aasta kevadel avatud kaasaegne näituste ja kultuurisündmuste toimumispaik, mis asub ajaloolise Esna raudteeasula endises peakaupluse hoones. Galerii missiooniks on oma tegevuse kaudu eri valdkondade pühendunud meistrite ning süvatundjate esiletõstmine ning nendevahelise dialoogi loomine. Esna Galerii ettevõtmised on pühendatud aeglustumisele ja süvenemisele, mis on meistriks kujunemisel materjalide ja tehnoloogiate tundmise ning ande kõrval möödapääsmatud.
