Tunnistan, et ma pole üks neist, kellele meeldiks rääkida super-, turbo- või hüperinflatsioonist. Finantsturgudel kipub olema nimelt nii, et mida ekstreemsem sündmus, seda raskem on selle prognoosimine. Kui turuloogikat veidi aduda, siis on võimalik ka aru saada, et ekstreemsed sündmused leiavadki aset seetõttu, et nende prognoosimine on võimatuvõitu.

Kui see oleks võimalik, oleks kriitiline mass turul osalejaid end selliste sündmuste vastu varakult positsioneerinud ning mis iganes ekstreemne sündmus oleks selgelt vähem ekstreemne, sest sündmused ja tegevused jaotuksid pikema perioodi peale. Näiteks Ühendriikides ja mujal arenenud maailmas oli 1970ndatel inflatsioon küll käest ära – USA-s oli kümnendi keskmine inflatsioon 7,23% aastas, kuid siiani ei nimetata seda ei super- ega hüperinflatsiooniks. Jah, sellele on antud nimetus The Great Inflation, kuid lähemal vaatlemisel selgub, et jah, oli küll, kuid nii Ühendriikide majandus kui nende rahaühik jäid alles ning USA dollar kipub siiani liikuma paljude jaoks üllatavas ulatuses maailmas aset leidvates majandustehingutes. Lugeja võib siiski enda harimiseks teha väikse kalkulatsiooni, kuidas kümnendi vältav kõrge inflatsioon rahakotile mõjub.

Peeter Koppel

Peeter Koppel on on varahaldur, kes kommenteerib sageli Eesti meedias majandusteemasid, eriti finantsturgude käitumist ja seda mõjutavaid tegureid. Peeter on Redgate Wealth’i investeeringute valdkonna juht. Loe artikleid (81)