Kui üks uks sulgub, siis avaneb teine. Oled seda ütlust kindlasti korduvalt kuulnud. Tundub klišeelik ja lohutav, tavaliselt öeldakse seda siis, kui kellegi elus midagi ootamatut juhtub – kaotatakse töö, minnakse lahku või muud säärast. Ma kuulsin seda märtsikuus vist iga inimese käest, kellega kohtusin. Lõpuks hakkas juba vaikselt närvi ajama, kuigi sain ju aru, et inimesed tegelikult tahtsid head.

Teate, mis? Ma võin nüüd, kaks kuud hiljem kinnitada, et see ütlus peab tegelikult ka paika! Olen tegutsenud kodukontoris ning tegelenud sellega, et välja selgitada, kuhu ma oma eluga liikuda tahan ja mida tõeliselt oma eluga peale hakata. See aeg on läinud väga kiiresti ja põnevalt, täis kohtumisi erinevate uute ja põnevate inimestega, kellel kõigil käsil palju põnevaid ja kohati uskumatuna tunduvaid projekte.

Viimased 10 aastat elasin karjääri ja tiitlite nimel, kõik tiirles ümber nende valdkondade ja kõrvalise info jaoks väga palju ruumi ei jäänud. Ilmselt on see teatavas mõttes paratamatus, kui oled millelegi väga pühendunud ja keskendunud.

Nüüd järsku on justkui klapid silme eest ära võetud ja käin ringi nagu laps kommipoes – kui palju avastamisrõõmu ja põnevust, sest valik tegevustest ja ideedest on lõputu.

See „ahhaa“ moment võimendus minu jaoks veelgi alles eile, sest ühe päeva sisse mahtus mitu silmiavavat sündmust. Esmalt kohtumine noore, andeka ja entusiastliku kasvava tähega vloggerite maailmas – visioon ja ellusuhtumine, millega selles valdkonna edasi liigutakse oli kadedakstegev. Tänaste noorte maailm ja perspektiivid on kardinaalselt erinevad sellest, mis toimus minu põlvkonna elus 10 aastat tagasi. Maailm on ideedele ja edule valla, ole vaid ise mees ja tee ära!

Kui kohtumiselt koju jõudsin ja elevus hingest veel kaduda polnud jõudnud, helises järsku mu telefon ning nägin ekraanil FaceTime Audio kõnet ühelt vanalt tuttavalt, kellega viimane kontakt jäi enam kui viie aasta taha. Kuigi üsna kõne alguses selgus, et tegemist oli inimliku eksitusega ja kõne oli mõeldud ühele mu nimekaimule (arvestades minu nime erilisust Eestis, oli huvitav kokkusattumus seegi), jätkus juttu veerand tunni jagu. Uurides, millega ta täna tegeleb, ei tahtnud erinevate projektide nimekiri lõppeda – väga edukas äri püsimeigi tootja ja turundajana, elektrimootoriga jalgrataste tootmine ühe Eesti suure ettevõtte teenuse parendamiseks, Tallinna ööelu tutvustava app’i loomine, turundamine ja investorite leidmine… need on vaid mõned näited, millega üks aktiivne inimene suudab aktiivselt tegeleda. Kui kõne ära lõppes, ei suutnud ma tükk aega rahuneda, see oli minu jaoks nii inspireeriv!

Selliste põnevate ja mitmekülgsete inimestega suhtlemise järel tekib ka endal suurem soov ja tahe midagi vinget ära teha. „Tõsiselt, ära moluta, mees!“ oli see ootamatu lühike enesekihutuskõne, mis mul huulilt tuli, enne kui uuesti oma tegevustele keskenduda suutsin.

Millal Sinul viimati selline tunne tekkis? Ma loodan, et mitte väga ammu. Kui tunned, et elu on staatiline ja tammud paigal, on aeg midagi muuta. Millist muutust täpselt vajad, ei ole võimalik kellelgi teisel Sulle öelda. Võta see aeg, mine jaluta või istu kuskil looduses, ürita olla hetkes ja enda jaoks selgeks mõelda, mida oleks vaja, et taas inspiratsiooni ja indu leida, et igapäevastest tegevustest rõõmu tunneksid.

„Sa elad vaid korra, kui seda aga õigesti teed, siis ühest korrast piisab.“ – Mae West

Algis Liblik