Ilmar Raag: NETS kui ettekääne

Ilmar Raag.

Mitmed mu sõbrad ei ole NETS-i muudatuse ettepanekuid lugenud ja seetõttu tekib õigustatud küsimus, mis on siis osade protestijate meelepaha taga? Kõige lühem vastus on, et seal taga on tüdimus koroonast ja osa seltskonna jaoks ka võimalus manipuleerida inimestega.

Aga seadusemuudatuse tekst ise? Selle eesmärk on muuta riiki kiiremaks ja vähendada hämmeldust, mis tekib eelkõige tavalisel kodanikul, kui nad ei saa aru, miks ei suuda üks ametkond kriisi ajal teisega suhelda või miks ühe andmebaasi asjad on nii kinnised, et ametkonna hädaolukorras terve riik hangub.

Kui praegu näiteks tekib tervise valdkonnas kriis ja valitsus otsustab rakendada mingeid piiranguid, siis esimese asjana avastatakse kohe, et ühe valdkonna ressursid on juba ammendunud. (See on õhukese riigi eripära. Näiteks ju teame, et niipea, kui tekivad metsatulekahjud korraga mitmes kohas, ei ole Päästeametil tegelikult enam piisavalt palgalisi tuletõrjujaid. Vaja on abi kutsuda mujalt – vabatahtlikud, Kaitseliit, Kaitsevägi jne) Ka tervisekriiside puhul oleme näinud, kuidas väga kiiresti on vaja abi saada ka väljaspoolt Terviseametit. Inimesi lihtsalt ei jätku.

Taolisi olukordi mängiti juba ammu läbi erinevatel kriisiõppustel, kus alati tekkis hämming, kui selgitati, et politsei kaasamiseks Terviseameti piirangute järelvalveks on vaja läbida terve bürokraatia kadalipp ja ametiabipalve menetlemise juriidiline rägastik. Kõige lühemalt tähendas see, et läks aega. Teinekord ka nädalaid. Samal ajal võis ka tervisekriis (nakkushaigus) levida palju kiiremalt. Avalikkus ja meedia küsib neil hetkedel väga ärritunult, et miks siis riik nii aeglane on.

Praegused seadusemuudatused püüavad eelkõige kiirendada ja lihtsustada antud protsessi.

Teiste sõnadega de facto ei saa ka PPA sealt juurde õigusi, mida tal varem ei olnud, vaid ta saab Terviseameti abipalvele kiiremini vastata.

Muutuvad ainult sama tegevuse juriidilised alused. Mis on võimaliku riski koht? Igasuguse sunni kasutusel tekib alati võimalus, et politseiametnik kaalutleb valesti. See olukord on täna nii ja oli eile. Pakutud seadusemuudatused aga ei suurenda antud riski, sest sisuliselt jäävad politsei ülesanded samaks ja ta on allutatud Terviseameti eesmärkidele.

Eelnev juhib mind järeldusele, et protestijatele on NETS siiski pigem ettekääne. Tegelikult seatakse kahtluse alla riigi õigus nakkushaigusi piirata nii, nagu seda praegu tehakse. Veel lihtsamalt öeldes on osadel inimestel piirangutest siiber. Emotsionaalsel tasandil on see täiesti arusaadav. Märtsi lõpu Turuuuringute AS küsitluse põhjal oli piirangute leevendamise pooldajaid ühiskonnas 16 %. Praeguseks on see arv ilmselt kasvanud, kuna nakatumiste trend on langevas suunas ja järelikult hakkavad inimesed aina rohkem ootama piirangute lõppu.

Järeldus

Efektiivsemalt tegutseva riigi huvides ei ole mul mingit kahtlust, et tervikuna tulevad NETS-i parandusettepanekud Eestile kasuks. Niigi meenutame, kuidas me oleme frustreerunult vaadanud ühe või teise meetme hilinemist, samal ajal kui nakkuse levik tähendab alati töökohtade kaotust, inimelusid jne.

Seda enam on NETS-i vastaste meeleavalduste organiseerijad tegelikult hästi toimiva kriisijuhtimise vastased. Ma ei ründa neid frustreerunuid, kes seadusetekstist aru ei saa ja seda ei loe. Aga need, kes tahavad ratsutada ängistuse turjal ja lõigata sealt poliitilist kasu on Eesti vastased.

Ilmar Raag

Ilmar Raag on otsija ja filmilavastaja. Aga ta on olnud ka Riigikantselei Strateegilise kommunikatsiooni nõunik, kus ta tegeles peamiselt kriisikommunikatsiooniga. Loe artikleid (36)