Ilmar Raag: äärmuse saatanlik olemus

Jacob Peter Gowy maal "Ikarose lend" I Foto: Wikipedia

Lennukis, mis tõi mind Kesk-Aafrika Vabariigi missioonilt tagasi Eestisse, püüdsin vastata küsimusele, mida ma sellelt reisilt õppisin. Umbes nii, et „Kui sa ei suuda kontrollida omaenese kogukonna äärmusi, saad sa igal juhul kaose.“ Veidi edasi mõeldes, meenus ootamatult Ikarose müüt. Ja korraga tekkis tunne, nagu oleks üks maailma suurtest seaduspärasustest avanenud. Te veel ei aima? Mis ühendab Ikarost ja kaost?

Ikarose müüt räägib meile loo noormehest, kes tahtis isa valmistatud tiibadega lennata päikeseni, aga kuna päikesele liginedes hakkas sulgi kooshoidev vaha sulama, siis kukkus Ikaros merre ja uppus. See lugu on ajaloos saanud vastukäivaid tõlgendusi. Romantiline oli ju ülistada nooruse tulisust, mis hoiatustest hoolimata aina püüdles kõrguste ja absoluudi poole.  Sellest ajast saadik on inimeste kultuurides loendamatul hulgal lugusid, mis kõik ülistavad mõtet, et oma unistustes tuleb minna lõpuni. Toksige Googlisse sõnad: „Never give up“ ja te näete, et vastuseid tuleb tuhandetes.

Liigne vabadus on kurjast?

Ja ometi on meie mõtteloos ka täpselt vastupidiseid arutlusi. Kui Ikaros oleks purtsatanud maksiimi: „Vabadus või surm, sest vähemaga me ei nõustu!“ siis filosoofid pigem hoiataksid, et liiga suures annuses hakkab vabadus iseendale vastu töötama. Absoluutne vabadus kõigile ei tööta. Võtame näiteks alguses midagi triviaalset. Ma ei saa keset linna autoga üle ristmiku kihutada täpselt siis, kui mina seda tahan, sest võimalik on, et ka keegi teine soovib täpselt samal ajal oma absoluutset vabadust kasutada. Tulemuseks saame laibamere ja mitte ristmiku või vabaduse. Täpselt samamoodi ei saa ma jalutada linnas ja siis järsku otsustada, et mulle meeldiks võib-olla elada majas, mis järsku silma torkas. Kui ma jalaga ukse lahti löön ja nõuan, et senised elanikud jalga laseksid, sest nüüd hakkan hoopis mina seal elama, siis ei pruugi nemad minu vabadusega sugugi nõus olla. Absoluutne vabadus viib sellisel kujul kõige tugevama rusika ülemvõimuni, kus enamus näeb oma vabadust ahistatuna. Umbes selline on vabaduse olukord näiteks nendes põhikooli klassides, kus klassi mitteformaalne liider kehtestab ennast puhtalt füüsilise soorituse abil. Siit aga koorub kummaline reegel.

Ilmar Raag

Ilmar Raag on otsija ja filmilavastaja. Aga ta on olnud ka Riigikantselei Strateegilise kommunikatsiooni nõunik, kus ta tegeles peamiselt kriisikommunikatsiooniga. Loe artikleid (37)