Hiljuti võttis üks legendaarne ja kindlasti mitte vähem karismaatiline spekulant ühes investeerimisfoorumis kasutusele geniaalse väljendi – kauplemissardiin. Nimelt on sardiin mingi finantsturgudel kaubeldav instrument, mille puhul on olulisim, et selle ümber toimub palju sebimist, ning mille sisemine (fundamentaalne, õigustatud) väärtus ei evi praktiliselt mitte mingit tähtsust. Väljend tuli kasutusele seoses kõige populaarsema krüptovaluuta bitcoin‘iga.
Ilmselt on hulk krüptosõpru, kes leiavad, et selline määratlus ei ole kohane, sest tegu on sellise innovatsioonilaksuga, mida lihtsurelik lihtsalt ei adu – ning sellistele tuleb lihtsalt öelda: “Have fun staying poor!” Samas ega imestada ei maksa – kui mingi vidin, vabandust, kauplemissardiin on ainuüksi käesoleval aastal 77% ülespoole liikunud – ning kui endal seda veidi olema juhtub, võib tekkida küll tunne, et ei oldagi enam tavaline lihtsurelik. Paha lugu on selles, et lihtsureliku jaoks, kes ka võib (kuid ei pruugi) kauplemissardiinis mingit positsiooni omada, ei tundu see maailmamuutev innovatsioon. Vaatad sisse ja aju juba hakkabki valutama.