Kuidas toimub uue loomine? Millest see alguse saab? Rahulolematusest (millestki eemale) või unistusest (millegi poole)? Või on tõukeks välismaailm? Olgu algpõhjus milline tahes, tulemuseks on uus olukord, uus “tase”. See on lõputu protsess.
Muutused on üldse üks väheseid asju siin ilmas, millele saab kindel olla, need on kui loodusseadused, mis kehtivad ühtviisi nii indiviidile kui ühiskonnale. Ja me saame sellega vaid leppida, tuult vaikima sundida ei ole meie võimuses.
Ka hetkel on meil käsil uue reaalsusega kohanemine, n-ö globaalne restart, kus koolipinki on saadetud kõik maailma riigid (kas on mõni, mis on viirusest puutumata jäänud?). Näib, et ettevõtted ja inimesed on harjumas ning mõistnud, et eilset enam tagasi ei saa, et see pole võimalik ja tegelikult ka vajalik. Kõlab vastuoluliselt, ent valusate kaotuste kõrval on COVID-19 olnud ka kui sõõm värsket õhku, andes uue suuna ja hoo paljudele senistele tegevustele.
Seekordses numbris on taas palju põnevaid kirjutisi, suuremal või vähemal määral käib neist kõikidest läbi uuega kohanemine, loodame, et need annavad mõtteainet ja inspiratsiooni. Näiteks sommeljee Igor Sööt tutvustab kolme tänast veinikaupmeest, kes kasutasid osavalt ära 10 aasta taguse majanduskriisi poolt tekitatud olukorra, mis viis nad kõik kannapöördeni oma elus, äris ja tegemistes. Uue ja vana majanduse teemal (aatomid ja bitid) pidasid haarava vestluse ettevõtjad Viljar Arakas ja Sten Tamkivi; Eesti suursaadik Soomes Sven Sakkov kirjutab muutustest maailmapoliitikas ja Eesti kohast selles supis; ajakirjanik Marian Võsumets liitus populaarse kohtinguäpiga Tinder ja uuendas oma teadmisi deitimiskultuurist; tenniseedendaja Toomas Kuum vestles aga tippspordiga lõpparve teinud, Eesti läbi aegade edukama meestennisisti Jürgen Zopiga.
Sotsiaalmeedia ja sõnavabaduse teemal kirjutavad Ilmar Raag ning Soraineni advokaadid Maria Pihlak ja Carri Ginter, nende artikkel paneb Twitteri hiljutise Donald Trumpi “tühistamise” järel mõtlema, kas sotsiaalmeedia on parem Trumpiga või Trumpita. Lisaks on juttu muutustest kultuuritarbimises, kodanikupalgast, uue rubriigina alustab “Kunst kodudes”, kus esimesena räägib oma suhetest kunstiga kirjanik Jan Kaus. Ajakirja keskel on ka tavapärane originaalnovell ja luulerubriigis võtavad kohad sisse Keiti Vilms ning Anna Haava. Numbri suur intervjuu on aga meie kaasautori ja kirjaniku Tõnu Õnnepaluga, mille kohta teda usutlenud Valner Valme ütleb, et “siin väärib iga lause eraldi väljatõstmist”. Esikaanel on kunstnik Vilen Künnapu teos “Jumalik valgus Santorini kohal”.
Muutumine on meie loomuses, kuid muutuste elluviimisel on vaja ka julgeid toetajaid. Soovingi siinkohal tänada ja tunnustada ettevõtteid (vt lk 5), kes on Edasiga koostööd teinud, sest lisaks võrratule autorkonnale on nemad teine võrdväärne osapool, kes on teinud võimalikuks Edasi keskkonna ja selle arendamise. Me ei oleks tänaseks nii kaugele jõudnud, kui poleks olnud suure südame ja visiooniga ettevõtjaid, kes on Edasi tegevust rahaliselt toetanud, ning julgeid turundajaid, kes ei kulge ainult turunduse optimeerimise kiirteel (peavool), vaid otsivad väsimatult võimalusi, kuidas oma ettevõtte ja brändiga massist eristuda ning samal ajal teha midagi ka ühiskonna heaks. Tee tarbija südamesse ei käi (ainult) Exceli kaudu.
Oleme kõik koos loonud juba midagi uut, mida enne sellisel kujul ei olnud. Kui mõni ettevõtja tunneb, et saab ja tahab selle maailma loomises kaasa lüüa, siis julgustan ühendust võtma. Kultuurikorraldaja Meelis Kubits ütles Edasi esimese Hooandja toetuskampaania ajal 2017. aastal sõnad, mis kohustavad ja innustavad pingutama tänagi: “Võib-olla läheb aasta, võib-olla kaks, aga kunagi oleme kõik uhked, et hoogu andsime.”
Head lugemist ja lootusrikast kevadet!
Edasi paberajakiri on müügil suuremates R-Kioskites ja jaekaupluste ajakirjandusletis üle Eesti. Täpsem info müügipunktide kohta. Ajakirja saab tellida siit.
* Tunned huvi varasemate Edasi paberajakirja numbrite vastu? Kõiki ilmunud ajakirju saab osta Edasi toimetusest, rohkem infot: pakkumised.
