“COVID-19 on kui võõrutusravi tavaelu normaalsusest,” kirjutab USA mõtleja Charles Eisenstein oma suurepärases essees “Kroonimine”, mis on tänaseks tõlgitud ligi kahekümnesse keelde. Raskest sõltuvusest vabanemine nõuab üldjuhul radikaalset elumuutust, sest samas vaimus jätkamine pole võimalik ning katsed endise elu juurde tagasi pöörduda on määratud nurjuma. Selleks, et sundusest saaks valik, peame aga välja visandama vähemalt kaks võimalust, nimetagem neist ühte “kontrolliks” ja teist “kogukonnaks”.
Koroonakuude üheks kõige iseloomulikumaks saaduseks on halvaendeline sõnaühend “sotsiaalne distantseerumine”. Eisensteini sõnul on sotsiaalse distantseerumise nurgakiviks kontrollirefleks. Kuivõrd meie tsivilisatsiooni suurimad kordaminekud – väidab ta – pärinevad sõjatandrilt, siis me loomuldasa tervitame probleeme, kus saame tõestada oma tehnoloogilist üleolekut ja näidata valmisolekut hiiglaslikuks mobilisatsiooniks. Püüdlus kontrollida oma väliskeskkonda on muidugi kõikide tsivilisatsioonide ühine nimetaja. Läänemaailmale on eriomane progressi idee, mis saab alguse vanast testamendist, kandub koos kristlusega üle maailma ning ilmalikustub teadusliku revolutsiooni käigus uskumuseks, et mateeria on tehnoloogia abil taltsutatav. See ilmavaade on andnud meile tänavavalgustuse, graafikus püsivad bussid ja veevärgi.
Hardo Pajula
Hardo Pajula on Estonian Business Schooli vaba majandusmõtte professor ja Edmund Burke’i Selts eestvedaja. Loe artikleid (33)
