Marek Tamm on Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor. Eesti Vabariigi aastapäeva puhul uurisime tema käest, kuidas sünnivad riiklikud tähtpäevad. Samuti tegime juttu sellest, kuidas kirjutatakse ajalugu ning miks on inimeste kõrval oluline uurida ka kliima, loomade ja isegi viiruste ajalugu.

24. veebruaril tähistame Eesti Vabariigi aastapäeva. Kuidas minevikusündmused üldiselt kujunevad tähtpäevadeks?

Minevikusündmuste riiklik tähistamine on tavaliselt osa üldisemast avaliku võimu mälupoliitikast. Riiklik tähtpäevade kalender on rahvusele umbes nagu südamelöögid inimesele – regulaarne kombetalitus, mis turgutab rahvuslikku eneseteadvust. Kuna tähtpäevadega käivad tavaliselt kaasas rituaalsed ja sümboolsed toimingud – paraadid, lippude heiskamine, kõned jms –, siis aitavad need võrdlemisi tõhusalt rahvuslikku identiteeti kinnistada.

Ivan Lavrentjev

Ivan Lavrentjev on Edasi kaasautor. Tal on kõrgharidus ajaloo ja politoloogia erialal ning 10-aastane töökogemus kommunikatsiooni valdkonnas. Loe artikleid (33)