Veebruari Vice Versa toob kokku bändi, kelle muusika loob mõtetesse filmilikku vaatemängu, ja räppari, kelle sõna ja heli on juba eesti hiphopi ajaloos.
Värske, ent unelev tuuleiil nimega Holy Motors nende Eesti Muusikaauhindadel aasta alternatiiv-/indie-albumi kategoorias nomineeritud plaadiga “Horse”. Hiphopi ja räpi tšempion Genka, kes uuel kauamängival “Oleg” sidunud loomingu produtsendi, biidi- ja sõnameistri DEW8-ga. Holy Motorsi muusika kõlab nagu looduses lõputult looklev maantee, millel mõnekümne kilomeetri tagant karakteritest pungil baar, kus rändurina kosutust ja inspiratsiooni leida. Genka ja DEW8 “Oleg” jutustab teravalt, ilusalt, toorelt ja kriitiliselt lausa 13 lugu.
Genka Holy Motorsist: “Viimase paari aasta jooksul olen kuulnud sõnakombinatsiooni Holy Motors mitme muusikategelase suust, kes teavad, mis on hea muusika”
“Viimase paari aasta jooksul olen kuulnud sõnakombinatsiooni Holy Motors mitme muusikategelase suust, kes teavad, mis on hea muusika. Kui ma esimest korda, eelmisel aastal vist, nende populaarsemaid lugusid Spotifys kuulama hakkasin, siis ma pärast paari esimest takti vajutasin ka sama kiirelt stopp: see pole see koht, see pole see aeg. Ma ei taha seda stiilipuhtust endale tapeediks panna, mida shoegaze’i puhul kipub juhtuma. Ma istun ühel päeval autosse ja sõidan sihitult kuskile ja kuulan Holy Motorsit siis. Sest ma tahan sellest täispakett-kogemust: et oranžil savipinnal rulluks lahti värviline serape ja siis Naomi Watts pikutaks seal peal ja vaataks taevast oma segaduses pilguga.
Ma istuks ja mõtleks veidraid mõtteid. Ja jooks. Jooks otse pudelist. Ja kuna jookis peaga ei saa sõita, siis tuleks Lynch ja kannaks ette mulle järgmise nädala ilmateate ja siis läheks ise rooli. Me sõidaks läbi nende mustvalgete kõrbeorgude. Pildid jookseks just nagu Ansel Adamsi slideshow. Nats hakib, sest mu mõte on muusikal, mis kostab. Lõpuks jõuaks sinna Roadhouse’i seal Kanada piiri ääres. Bang Bar! Holy Motors on seal laval ja siis ei olegi tähtis sellel ajal ja ruumil. Ongi lihtsalt see muusika. Kuulad ja vahid, kuidas Eliann laulab. Ja kuulad. Ja vahid. Ja kuulad. Vahid, sest see on film ju. Mingi Jarmuschi oma. Ei vä?
Ühesõnaga, ma istusin maha ja kuulasin nüüd korralikult neid. Spotifyst oma diivanil. Ja ma sain selle kogemuse siin nüüd kõik kätte. Aitäh, Holy Motors. Ma ei uskunud, et te seda täispaketti pakute, aga te tegite seda. Aitäh! Lähen vinüüli ostma. PS! Viimase albumi cover ka mega!” kirjeldab Genka visuaalselt rubriigipartnerit Holy Motorsit.
Genka Holy Motorsi albumi “Horse” lugudest
- “Heavenly Creatures”
“Kui seda lugu lasta suurtest kõlaritest, nagu filmis “Mars Attacks”, siis lõppeks maailmas kõik sõjad, ma arvan. Lõpus see “huh!” kõlab nagu rapeetubaka puhumine hingepuhastuse eesmärgi. Ma vihkan seda väljendit, aga ma kasutan: väega lugu.”
- “Stay the night”
“See oli esimene lugu, mis ma neilt kuulasin. Mille peale ma sain aru, et see ei ole mingi “kuulan selle bändi ära”, vaid ma ikka ostan suure pöökpuust laua endale, Saksa DV lampidega vinüülivõimendi ja istun siis seal laua taga ja kuulan ja mõtlen. Muu materjaliga võrreldes kõige heavy‘m ja ohtlikuma kõlaga lugu. Eriti see vokaali minimalism – see teeb asja mõnusalt ohtlikuks ja samas näitab, et sellel kõigil on tõsi taga.”
- “Midnight Cowboy”
“Wow! Siin viskab seda Delreyd mõnusalt ka sisse. Ma ise teda eriti ei kuula. Isegi kui ta kord, kui ta vähem tuntuna LA-s Amoeba Musicu poes üles astus ja ma seal lähedal olin, siis ei viitsinud minna. Ta peaks Midnight Cobwoyd kuulama, siis läheks teda ka vaatama.”
Holy Motors Genkast: “Lõpuks teavad teda aga siiski ju kõik, ja vähemat ta väärt ei olegi”
“Enamasti saavad ajakirjanduses sõna eksperdid või muidu midagi teadvad inimesed. Seekord see nii ei ole. Kõik olid nõus, et me ei tea Genkast eriti midagi. Viimane kord kuulsime temast televisioonis. Ilma ühegi fiasko või ekstsessita oli Genka endale ühekorraga selga pannud nii meestepintsaku kui tüdrukuteseeliku. Kõmulehed olid sellest muidugi liigselt sisse võetud ning nendega ei saa nõustuda, aga Genka ise jättis endast päris orgaanilise mulje. Kui juba kõrvalistel teemadel rääkida, siis meenub veel salapärane puugravüür “Oleg Kosjugini lugu” kujutava pildiga ja muidugi see, et Genka oli kunagi ka üks Eesti kinolevi populaarseima mängufilmi peaosalistest ja vist isegi telesaatejuht. Lõpuks teavad teda aga siiski ju kõik ja vähemat ta väärt ei olegi,” analüüsib Holy Motorsi bändiliige Lauri Raus.
“Lugu köitis mu tähelepanu juba esimestel sekunditel, kirjeldades väga tuttavat olukorda Tallinnas. Praegusel ajahetkel kõlab see iseenesest tühine olukord üpris romantiliselt. Eesti räpi tervisega ma isiklikult kursis ei ole, seega ei oska öelda, kas hea räppar on siin defitsiidis nagu loos kirjeldatud. Genka riimid ja stiil on juba lapsepõlvest meelde jäänud ning ka selle loo puhul on fraasid väga tabavad. “Saaremaa Robirohu” juures meelitab mind twangy ja sünge loo taust. Ses on twinpeaksilikku veidrust ja kõhedust, mis on tuttav ja meeldiv,” illustreerib Genka muusikat bändiliige Villem Sarapuu.
Vice Versa on Edasi rubriik, kus artistid kirjeldavad vastastikku teineteise muusikat.