Veebruar tõstab fookusesse noored disainerid ning käivituvad mitu moehariduse programmi neile, kelle jaoks mood on praegu veel alles hobi.
Mood
Uus rõivabrändi SEIF kombineerib naturaalseid materjale helkurniidiga
Disainer Kairi Getmani loodud kodumaise rõivabrändi SEIF toodete kangastes kohtuvad eriliselt esile tõstetud naturaalsed materjalid, kombineerituna helkurniidiga.
Ainulaadne idee tekkis Getmanil kolm aastat tagasi magistritööd tehes, kui ta uuris, kas naturaalsest materjalist on võimalik teha pimedas helkivaid rõivaid. Helkurniit on ainuke asi, mida Getman sünteetilise materjalina kasutab. Ülejäänud materjalid on kõik naturaalsed – vill, lina, viskoos.
SEIF-i fookus on suunatud põhiliselt ülerõivastele. Hetkel on kangavalikus must, tumehall ja tumesinine. Erinevaid lahendusi välja töötades jäävad need ikkagi pigem minimalistliku stiili juurde.
Katrin Kuldma on mõtetega juba suves
Amanjeda kollektsioon Cruise on loodud neile, kes armastavad reisida ning nautida puhkust troopilises paradiisis: see on seeria kleite, triiksärke, pükse, T-särke ja mugavaid pehmeid jakke, mis on valmistatud luksuslikest puuvillastest, linastest ja kašmiirkangastest. Mudelid on loodud mõeldes taas avanevatele reisimisvõimalustele kui ka juba mõne kuu pärast saabuvale põhjamaisele suvele!
Midipikkuses kleit Kate on Amanjeda Moemaja signatuurmudel, mille inspiratsiooniallikaks on olnud klassikalised meeste triiksärgid. Ka selle materjaliks on Katrin Kuldma valinud imekerge ja õhku läbi laskva kanga, mis on tegelikult loodud kõrge kvaliteediga meestesärkide jaoks.
Disain
Neli noort disainerit saavad Viru keskusesse pop-up ala
Neli disainerit – Liis Kalda, Liis Kippar brändiga BANKET, Kirke Talu ja Anna Viik projektiga Pattern Lab – saavad 18.–21. veebruaril VIRU Keskuse pinnale oma pop-up ala. Disainerid tutvustavad oma brände koos keskuse aatriumis samaaegselt toimuva EKA eksperimentaalvormide näitusega.
Pop-up ala on seotud Viru Keskuse poolt välja antava eksporditoetusega, mille võitis sel aastal Liis Kalda, kes tegeleb peakatete vormimisega. Kübarakunstniku mängulised siluetid, mis on inspireeritud arhitektuuris nähtud ornamentidest, muudab eriliseks tema oskus lisaks uuele materjalile leida leidlikult üles tõelisi näguripäevi näinud teise ringi peakatted ja voolida neist välja justkui uhiuued kübarad. Teadmised materjalist ja oskus kvaliteet üles leida lubavad neid pre-loved esemeid autoril korduvalt ja korduvalt (miks mitte terve eluea) ümber vormida, tehes ka klientidest seeläbi palju jätkusuutlikuma maailmavaatega ja teadlikumad tarbijad.
Lahkus “Disainer number üks”
25. jaanuaril suri 95-aastasena sisearhitekt ja disainer Bruno Tomberg.
Tema üks olulisemaid rolle oli siinsele disainiharidusele aluse panemine 1966. aastasl, kui riiklikus kunstiinstituudis (tänane EKA) avati tööstuskunsti eriala. Tomberg on meenutanud seda kui midagi, mille sai ette võtta vaid üks väga edev inimene. Suurepärane, et see nii juhtus olema.
Bruno Tombergi poolt on koolitatud ja tema juhendamisel lõpetanud kooli mitu põlvkonda tänaseid Eesti disainereid. Ka Tombergi isiklik loominguline pagas on ulatuslik ja uhke. Lõpetanud Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi 1950. aastal ruumikujundajana, tegi ta kaasa Üleliidulise Põllumajandusnäituse Eesti paviljoni kujundusmeeskonnas aastatel 1951–54, kavandas 1952. aastal klaveri Moskva Kremli Georgi saali.
1957. aastal valmis tema kujundatuna Kuku klubi interjöörid, järgmisel aastal hotelli Palace, Tallinna Moemaja ja Pärnu sanatooriumi ruumid. Ta oli ka mitmete näitusekujunduste autor. Tuntud on tema seeriatoodanguks kavandatud elementmööbel näitusesarja “Ruum ja vorm” esimesel väljapanekul (1969). Tema kontseptsiooni ja kujunduse alusel toimus “Ruum ja vorm II” (1972). Tema juhtimisel valmis 1965. aastal ENSV kunsti ülevaatenäitus Moskvas, 1984. aastal kujundas ta mahuka Eesti rahvakunsti näituse Tallinna Kunstihoones. Lisaks on ta olnud üks väheseid väga mitmekülgseid autoreid, kavandades nii tekstiile, mille lähtekohaks on olnud Egiptuse- ja Kreeka-reisid, nahkalbumeid, valgusteid kui mööblit. Tema disianitud lahendusi võib leida almanahhist Kunst ja Kodu, mille kolleegiumi liige ta aastaid oli. Üks väheseid tööstustoodangu näiteid on elektriline õliradiaator tehasele Volta aastast 1974.
Bruno Tombergi panus Eesti tarbekunsti ja disain on hindamatu. Vaata filmi Tombergist – “Disainer number üks” – portaalist Jupiter.
Moetöötoad
AMANJEDA by Katrin Kuldma Meistrite Kool avab uksed veebruaris
2021. aasta veebruaris avab AMANJEDA by Katrin Kuldma Moemaja Meistrite Kooli, mille kursuste valikuga saab tutvuda siin.
“Alustame rõivaste konstrueerimise ja modelleerimise ning õmblustehnoloogia kursustega. Moemaja avarad ruumid ning kaasaegse sisustuse ja kõrgetasemelise masinapargiga ateljee on ideaalseks töökeskkonnaks. Meie soov on oma võimalusi ja aastatega kogunenud teadmisi huvilistega jagada,” ütleb Katrin Kuldma.
Kursused on põhjalikud ja mõeldud neile, kes soovivad tõsisemalt rõivaste loomise ja valmistamise põnevasse ja inspireerivasse protsessi süveneda ning omandada väärtuslikke, professionaalseid oskusi. Kursused sobivad nii noortele, kellel erialavalik elus alles ees seisab, kui ka neile, kes soovivad uut ametit omandada.
Kursusi viivad läbi oma ala professionaalid, valikainetena on võimalik osaleda disaintoodete ettevõtluskursusel, mis hõlmab tootmise ettevalmistamise, hinnakujunduse ja turundamise baasteadmisi. Stilistika valikaine on õppekava kollektsioonide loomisest, fotograafiast ja kaupluse väljapanekust. Materjaliõpetus viib õpilased kaasaegsete kangaste põnevasse maailma. Moedisaini ajalugu tutvustab selle inspireeriva valdkonna rahvusvaheliselt tähtsaid etappe.
Anu Samarüütel-Long õpetab moeillustratsiooni
Kunstnik Anu Samarüütel-Long, keda näeb muidu EKA-s auditooriumi ees, teeb 10. veebruaril moeillustratsiooni töötoa kõikidele huvilistele.
Kunagi oli just moeillustratsioon see, mille kaudu inimestele uusi trende ja mudeleid tutvustati. Fototehnika kasutuselevõtuga illustratsiooni kasutamine vähenes ja selle roll muutus – illustratsioone kasutatakse nii reklaamis, moetoodetel, kangatrükis, raamatutes ja ajakirjades kui mitmel pool mujal.
Moeillustratsioon jõudis Eestis laiema publikuni tänu 1958. aastal ilmuma hakanud Tallinna Moemaja ajakirjale Siluett. Sellele tegid kaastööd mitmed siinsed moekunstnikud. Moeillustratsioonist on saanud lausa kunstiala, mida eksponeeritakse näitustel ja millel on oma kogujaskond.
Töötuba sobib kõigile alates vanusest 14 eluaastat. Eelnev illustreerimise kogemus pole vajalik. Info ja registreerimine: anusamaryytel@yahoo.com.
“Moe- ja disainiuudised” on rubriik moest ja disainist huvitatud lugejale. Nopime infovoost välja silmapaistvad Eesti moe- ja disainivaldkonda puudutavad sündmused ning soovitame põnevaid ja harivaid moeteemalisi näitusi, filme ja podcast’e.
Silvia Pärmann
Silvia Pärmann on Edasi kaasautor, fotograaf ja ajakirjanik, kes on viimased kümme aastat toimetanud mitut arhitektuurile, disainile või moele keskenduvat ajakirja. Loe artikleid (276)
