Toormetega on praegu hästi. Oleneb samas muidugi, kummalt poolt vaadata – hästi on tootjate ja nende jaoks, kes hinnatõusult teenida tahavad. Tarbijatega on teised lood, kuid see selleks. Jääme selle juures, et on hästi – metallide hinnad on tasemetel, mida seostatakse eelmise supertsükliga, kus kiire majanduskasv lihtsalt eeldas, et üha rohkem vaskkaablit tuli maasse panna. Elekter tuleb ju tarbijani toimetada.
Täna eeldab sisuliselt sedasama ka jätkuv Hiina tugev majanduskasv ning üha enam tõstatuv asjaolu, et arenenud riigid on oma taristusse selgelt alainvesteerinud. Lisame siia nõrgeneva dollari, keskpankade poolt tekitatud likviidsuse ülekülluse ning tervisekriisiga seotud pretsedenditu fiskaalse lahkuse ja pilt muutub veelgi selgemaks – loomulikult toormete hinnad kasvavad. Seda aga alates juba mainitud vasest kuni viimasel ajal päris järske liikumisi teinud teraviljani välja. Üldise toormeralliga on kaasa läinud ka vast kõige olulisem toore (pärast puhast joogivett) – ehk nafta.