Kui 50 aastat tagasi kutsusid valitsused üles rahvast usaldama eksperte ja jätma keskkonnaprobleemide lahendamine pädevatele organitele, siis nüüd peavad noored, valdavalt tütarlapsed, kutsuma üles valitsusi kuulama ja järgima ekspertide, teadlaste nõuandeid.

Istusime ümber koosolekulaua ja arutasime, kuidas riigihanke kaudu võidetud projekt nüüd siis ellu viia. Rahastaja on esitanud projekti liikmeskonna ekspertiisile küllalt kõrged nõudmised ja lähteülesanne on mahukas. Tegevuste ajaraamistik on äärmiselt tihe, lahendust vajav küsimus täis karisid ja konfliktide võimalusi, kuid rahastus projektile on nii napp, et planeeritav tunnihind langeb alla miinimumtasu. Peas kumiseb sõbra mõte, miks sa siis müüd enda teadmisi nii odavalt; kui sa ise oma ekspertsust ei austa ja nii odavalt selle välja pakud, siis ei väärtusta seda ka tellija. Kuidas küll sellest olukorrast välja vingerdada ja tööst viisakalt loobuda? Samas, tegu on Eesti riigile äärmiselt olulise projektiga nii tuleviku majanduse kui ka keskkonna seisukohast. On äärmiselt oluline, et see projekt hästi õnnestuks.

Mihkel Kangur

Mihkel Kangur on Rakvere Riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht, varasemalt töötanud Talllina Ülikooli vanemteadurina. Hariduselt ökoloogia doktor ja uurinud Eesti taimkatte arengut jääajajärgsel perioodil. Ökoloogia alaste uuringute tulemustest olen näinud, milline on olnud inimese mõju ökosüsteemidele ja millised võivad olla vastasmõjude tagajärjed meie ühiskonnale. Seetõttu olen viimastel aastatel üha enam keskendunud säästva arengu haridusele ja Gaia haridusele, lootuses, et meil on läbi hariduse võimalik muuta ühiskonna kurssi. Loe artikleid (48)