Eesti jazzilavadele on viimasel kümnendil juurde tulnud rohkem noori andekaid muusikuid kui eales varem. Sellele on kaasa aidanud jazziosakonna avamine EMTA-s, Eesti Jazzliidu loomine, jazziõpe Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ja ühes kõige sellega ka Eesti jazzi autoriteedi kasv ja esinemisvõimaluste avardumine. Kes ei tahaks esineda mõnusas jazziklubis Philly Joe’s otse pealinna südames või mängida Sõru Jazzil, Juu Jääbil, Ideejazzil, Taff:festil, Viimsi festivalil, muidugi Jazzkaarel – ja jazzmuusikud on oodatud ka väiksemates keskustes. Eesti kohta on esinemisvõimalused head.

Jazzkaar on alati noori talente toetanud, kutsudes neid esinema esialgu väiksematele kontsertidele, siis juba Jazzkaare kammerlikumatele lavadele ja ka Jazzkaare pealava on mõnelegi noorele talendile avanenud. 26. novembrist 14. detsembrini toimuval Jõulujazzil esinevad noored ja andekad artistid on saanud üsna mitmekülgseid lavakogemusi.

Sel aastal panevad Jazzkaare korraldataval festivalil Jõulujazz oma talendi proovile lauljad Susanna Aleksandra, Kelly Vask, Marianne Leibur ja mustlasjazzi viljelev ansambel Titoks. Mis neid kõiki seob? Muusikat on nad armastanud ja esimesi samme lauljaina või pillimeestena teinud juba maast madalast. Kõigil neil on muusika veres, sest peres armastati muusikat ja mitmed isad-emad on Eesti tuntud professionaalsed muusikud.

Susanna Aleksandra

Susanna Aleksandra on pärit muusikute dünastiast: ta isa on tuntud saksofonist Virgo Veldi; vanaisa Eesti jazzi suurkuju Aleksander Rjabov, kes aitas juba kuuekümnendatel kodustada Eestis bossanova, ning vanaema on silmapaistev pianist Eevi Ross – nad mõlemad olid ka Otsa kooli hinnatud õppejõud. Nõnda siis sai Susanna juba lapsepõlves kuulda ja kuulata väga palju head muusikat nii kontsertidel kui ka heliplaatidelt. Unelauluks pani vanaisa Aleksander mängima armastatud pianisti Jan Johanssoni plaadi rootsi rahvaviisidega või siis lauljatari Julie Londoni “Aastaajad”, mida hiljem Marju Kuut koos Aleksander Rjabovi orkestriga esitas. Nende kodus oli kadestamisväärne plaadikogu, kus oli jazzilegende ja tänaseid tippe pikas reas – neilt kõigilt, eriti arvukatelt lemmikutelt jäi Susannale midagi külge.

“Ma olin lapsena väga hea parodist ja naerutasin kodustel pidudel külalisi. Kui mu vanaisa Aleksander Rjabov sai 75, siis õppisin jäljendama Marilyn Monroe laulu “I Wanna Be Loved by You”. Harjutasin tükk aega Marilyn Monroe kiiret vibraatot, fraseerimist ja tooni. Esitasin seda vanaisa sünnipäevapeol, tema vaimustus ja kirjutas mulle orkestriseade, mis tuli esitusele vanaisa juubelituuril. Minu esimesed esinemised olid kohe Estonias, Vanemuises ja Pärnu kontserdisaalis. Isalt sain siis häid nõuandeid, kuidas lavanärviga toime tulla. Vanaisaga oli alati lõbus. Tal oli kohutavalt hea huumorimeel ja tuba lõi alati särama, kui ta sisse astus. Eriti eredalt on meeles üks pidu meie juures maal, kus vanaisa mängis kitarri ning mina ja tema õpilased laulsime vene romansse. “Bändile” pandi nimeks Rjaba Sass lapselapsega.”

Susanna armastas väga kuulata ka instrumentaalmuusikat – jazzi, souli, R’n’B-d; ta lemmikute hulka kuuluvad legendaarne Pat Metheny ja brasiilia helilooja-kitarrist Chico Pinheiro.

Esinemised jazzlauljana algasid teismelisena, vahel koos isa Virgo Veldiga, aga juba 17-aastaselt oli tal oma bänd.

Läinud aastal oli PÖFF-i lõpetamisele palutud just Susanna jazziklassikaga meeleolu looma, saatjaks Joel Remmeli ansambel. Lauljatar on auga läbinud jazziklassika mitmekihilise “kooli” ja esitab stiilselt ja säravalt paljude oma lemmikute lugusid. Hetkel õpib ta Sibeliuse Akadeemias. Ka lauljatari enda laulud, mida võib kuulda Susanna Aleksandra albumil “Miracles” (2015) ning Susanna Aleksandra & Joonas Haavisto albumil “Souls of the Night” (2020, Blue Gleam, Jaapan), on võrsunud parimate jazzitraditsioonide pinnalt.

Muusika kõrval on Susanna nõrkuseks keeled: ta on lõpetanud Tartu Ülikooli prantsuse keele ja kirjanduse erialal, laulda võib ta kuues keeles.

Kuulsin Susannat esmakordselt Valgre 100. sünniaastapäeva konkursil “Pärnu ballaad”, aasta oli siis 2013. Konkursil osalenud 20 laulja seas võitis ta kolmanda preemia, ja Riia rahvusvahelistel lauljate konkursil Riga Jazz Stage saavutas ta kolmanda koha. Tunnustust on Susanna Aleksandrale jagunud ikka stiilse ja professionaalse esinemise eest. Lauljatar on lummanud Eesti, Soome, Venemaa, Läti ja veel mitmete maade kuulajaid. Sel Jõulujazzil toob ta kuulajate ette kuldsete kuuekümnendate ühe lemmiku – Nancy Wilsoni laulud.

Marianne Leibur

Marianne Leibur on samuti kui Susanna pärit muusikute perest. Tema isa Arvo Leibur on ERSO kontsertmeister ja ema Terje Terasmaa, nagu ka Terje isa Kalju Terasmaa, hinnatud vibrafonimängija – mõlemal on seljataga pikk ERSO staaž. Aleksander Rjabov ja Kalju Terasmaa olid mõlemad läinud sajandi 60–70ndatel aastatel Eesti jazzilavade tipptegijad ja suhtlesid omavahel tihedalt.

Marianne ja ta venna varajane lapsepõlv möödus Hollandis, kus isa oli sajandi viimasel kümnendil mitme orkestri kontsertmeister. Marianne astus isa jälgedes ja õppis viiulit Nõmme Muusikakoolis. Vanaisalt sai ta aga jazzipisiku, vanaisa Kaljuga mängis ta kabet, koos lahendati ristsõnu ja musitseeriti klaveril. Laulmine hakkas noort viiuldajat huvitama Gustav Adolfi Gümnaasiumis, kus ta praegu ise lastele muusikat õpetab. Tema mitmekülgsesse huvideringi kuulus veel tänavatants, millega ta tegeles kümmekond aastat.

Hulga loorbereid on Marianne Leibur teeninud laulja ja heliloojana. Esikoht Uno Naissoo nimeliselt loomingukonkursilt lauluga “Tinasõdur”, rahvusvahelisel jazzlauljate konkursil Riga Jazz Stage 2019 noppis ta esikoha ja ka Raimonds Paulsi preemia. Sel aastal Eesti jazziauhindade jagamisel tunnustati teda Noore jazzitalendi preemiaga.

Marianne ei karda võtta riske ja proovida uusi asju.

Meelsasti lööb ta kaasa erinevates kontserdiprojektides, olgu siis tegu saatega “Su nägu kõlab tuttavalt”, Johann Sebastian Bachi muusikaga, Kalju Terasmaa ja Uno Loobi lauludega või jazziklassikaga. Oma loomingus eelistab ta kasutada eesti luuletajate tekste. Eriti hästi õnnestuvad tal lüürilised laulud, sest hingelt on ta romantik. Ägedamat energiat pakub jazz-pop-folkansambel Pillikud, kus ta musitseerib koos jazzmuusikutest sõpradega, kellest enamusega on käidud ühist teed Otsa koolist saadik. Marianne Leiburi mahe paitav hääl, siiras ja loomulik esituslaad leiavad alati tee kuulajate südameisse.

Loe ka Edasi intervjuud Marianne Leiburgia.

Kelly Vask

Nooruke Kelly Vask teeb oma Jazzkaare debüüdi Jõulujazzil Philly Joe’s jazziklubis. Samuti kui Susanna ja Marianne on ta pärinud muusikaarmastuse kodust, olgugi et ta vanemad ja vanavanemad ning Viljandi vanavanaema, kellel oli ka oma roll mängida Kelly muusikaarmastuses, ei olnud professionaalsed muusikud. Kelly nendib, et tal on olnud suur õnn kasvada üles perekonnas, kus muusika on väga tähtsal kohal.

“Kui päris pisikesena need lasteklaveril toksimised tulid emapoolsest suguvõsast, siis pisut hiljem märkasin, et isapoolsete sugulastega ei möödu ühtegi koosviibimist, kus kitarrid kohvritesse jääks ja keegi laulda ei taipaks. Mõlemalt poolt sugupuud on väga vingeid pillimehi olnud, mõlemalt poolt sugupuud on mind alati muusikuks saamisel ka toetatud. Ilmselt kogu mu perekond teadis juba enne mind, et ma peaksin muusikaga tegelema. Muidugi olen ma selle eest lõpmata tänulik, igal hetkel!”

Ta loomingu inspiratsiooniallikaiks on olnud loodus ja meri. Ta lapsepõlv möödus Vergi külas, mille inspireerivas keskkonnas keskendus ta ka sel erilisel kevadel muusika kirjutamisele. Kelly on lõpetanud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias rütmimuusika suuna ning õpib Tallinnas Otsa koolis produtseerimist ning õpetab Elvas lastele ja noortele laulmist. 

Konkurss Noortebänd on hüppelauaks noortele talentidele, kus nende talenti märgatakse ja tunnustatakse. Kelly võitis konkursi Noortebänd 2019, tema EP “She Sin(g)s” valmis ADM Interactive’i plaadikonkursi võidutööna. Kuna kevadel ei olnud võimalik plaati esitleda, siis nüüd saab see teoks Jõulujazzi kontserdil, kus saab kuulda ka Kelly kõige värskemaid laule.

Lauljatar produtseerib oma lood ise – see nõuab kahtlemata head kõrva, maitset, produtseerimisoskusi.

Kui kaugele on Kelly Vask oma muusikuteel jõudnud, seda saavad hinnata noore artisti fännid juba õige pea. 

Titoks

Ansambli Titoks muusikud ei ole veel oma õpinguid lõpetanud, kuid professionaalsetel jazzilavadel on nad juba tunnustatud tegijad. Esinemisgraafiku seni säravaim turnee sai teoks 2018. aastal, mil debüütalbumit “When Day Is Done” esitleti 11 kontserdiga viies Euroopa riigis ja teeniti kõikjal tormilised ovatsioonid.

Titoks sai alguse Tartus Elleri koolis, kus Kristjan Rudanovski ja Jaanis Kill alustasid duona ja debüteerisid Ideejazzil, kus nad jäid oma stiilse esinemisega kohe kõrvu. Muusikute suurimaks inspireerijaks kitarrist Django Reinhardti ja viiuldaja Stéphane Grappelli kvintett, aga selle kõrval ka prantsuse kitarrist Biréli Lagrène, Joe Pass, Raimond Valgre ja mitmed teised. Alustati gypsy-jazzi stiilinüansside omandamisest, kuid peagi sai selgeks, et vajatakse ka originaalloomingut, sest aeg on edasi läinud ning jazzi helikeel ei ole enam sama, mis kahe suure sõja vahel. Nõnda täienebki ansambli repertuaar pidevalt uute lugudega ja seadetega, mille tegemine on õnnestub hästi Kristjanil.

Titoksi pillimehed – samuti kui Susanna, Marianne ja Kelly – said muusikaarmastuse kaasa kodust. Viiuldaja Kristjan Rudanovski isa teenis nooruses leiba jazzkitarristina Ukrainas ja nende kodus oli palju jazziplaate kitarristidelt, aga ka Grappelli muusikaga. Nii polnud see juhus, et Kristjan läks Elleri kooli viiulit õppima. Tollest perioodist oli tema jaoks üks meeldejäävamaid ja tehniliselt keerukamaid teoseid Pablo Sarasate Navarra kontsert kahele viiulile, mida esitati koos Karl Allikveega ja sümfooniaorkestriga. EMTA-s on Rudanovski õppejõud Mari Tampere-Bezrodny – kas klassika või jazz, juba on võitnud mõlemad.

Andekas muusik Jaanis Kill pälvis 2018. aastal Viljandi Kitarrifestivali noore kitarristi preemia. Seljataga on õpingud Elleri koolis ja ka omandatud bakalaureusekraad EMTA-s. Jaanis on hinnatud ansamblipartner mitmetes pop- ja jazzansamblites.

Robert Nõmmann hakkas kontrabassi mängima 6-aastasena, pill oli siis märksa pikem kui poiss ise. Pereansambliga Crash esineti ka väljaspool Eestit. Praegu õpib Robert EMTA-s, seljataga on mitmed edukad esinemised rahvusvahelistel konkurssidel, lisaks Titoksile on ta tuntud ka ansamblist Alfa Collective ja Marianne Leiburi ansamblist.

Jõulujazzil liitub tuliselt svingiva trioga teinegi kitarrist Ainar Toit, kes on samuti EMTA tudeng ja oodatud mitmetes ansamblites, nii saab Titoksist kvartett, kus muusikutel on rohkem vabadust soleerimiseks ja muusikalisteks dialoogideks.

Kuigi Euroopas on kümneid gypsy-jazzi viljelevaid muusikuid, on Titoksi eesmärk kujundada oma nägu, jõuda parimatest parimate hulka ning esineda kõikjal maailmas.

26. novembrist 14. detsembrini toob festival Jõulujazz 2020 kõik need noored artistid kodumaa publikuni:

• Titoks annab avalöögi festivalile Jõulujazz 2020, esinedes 28. novembril Kumu auditooriumis;
• Susanna Aleksandra astub üles 5. detsembril Kumu auditooriumis kontserdiga “Tribute to Nancy Wilson”;
• Marianne Leibur astub üles kolmes koosseisus: 1) 29. detsembril Kumu auditooriumis kontserdiga “Käbid & kännud: Leiburid, Tafenaud, Remmelid”; 2) 1. detsembril Tartu Jaani kirikus ja 2. detsembril Tallinna Jaani kirikus kontserdiga “Bachi kütkeis” Peedu Kassi kammeransambli ja Lauri Saatpaluga; 3) 6. detsembril Marianne Leibur Trioga Pärnu Endla Küünis;
• Kelly Vask tutvustab oma EP-d “She Sin(g)s” 10. detsembril Philly Joe’s jazziklubis.

Rubriik “Jazzkaare fookuses” on ajakirja Edasi ja Jazzkaare koostööprojekt, kus tutvustame ja arutleme maailma ja Eesti jazzmuusika trendide üle ning võtame luubi alla põnevad valdkonda puudutavad jazziteemad ja esinejad.