Magus ja kirglik & modernne ja tantsuline. Rahel ja säm on uute lugudega Vice Versa kirjeldusmaratonil kohad võtnud.
Rahel toob kuulajateni vana ja uue kooli segust R&B-d ning soul-poppi. Alustanud lauljakarjääri ansamblites Ouu ning Rake, on ta tänaseks jõudnud iseenda poolt välja tahutud muusikaradadele, lastes end raadiolainetel ning tasapisi kasvaval kuulajaskonnal järjest edasi kanda. Viimase singli väljaandjaks plaadifirma TIKS Rekords.
Säm on noor laulja-laulukirjutaja, kel juba oluline edetabelikoht taskus ja ka miljonimärk loo “Mõista-mõista” kuulamiste arvu näol digikeskkondades ületatud. Lisaks on ta jõudnud välja anda oma muusikat ka plaadifirma Sony Music alt.
Fookuses Raheli “Good Gracious” ja sämi “Linnatuled”.
Säm Rahelist: “Raheli mõnusad, õhulised ja venivad vokaalid on selle tagatausta jaoks sajaprotsendiliselt mõeldud”
“Algul tundus Raheli nimi üpriski võõras, kuid see muutus pea kohe, kui nägin debüütsingli pilti, mis oli mulle juba Facebooki reklaamidest tuttav. Vaadates lihtsa ning värvika ja mõnusa meeleoluga pilti, mõistsin, et olin juba varem Rahelit korra või kaks kuulanud. Esimesel kuulamiskorral otseselt mingisugust vau-efekti ei tekkinud, seetõttu arvatavasti ei jäänud ka tema artistinimi meelde. Ma usun, et pooleldi olen ise ka süüdi, sest kasutasin esmaseks kuulamiseks Androidi telefoni kõlareid – see ei andnud meeleolu ikka üldse edasi. Eks ta siis mul kahjuks playlist‘i ka ei jõudnud, kuid kuskile mõttesse kõlkuma ikkagi jäi. Aga… siin ma nüüd olen, arvustamas sedasama lugu, kuid seekord küll muusika jaoks mõeldud stuudio kõrvaklappidega. Ja vot, arvamus puha teine,” selgub sämi kirjeldusest Raheli kui artisti kohta.
“Pärast esimest süvenenult kuulamist tuli automaatselt meelde üks teine artist nimega Anett. Vahest olen mõlemat artisti liiga vähe kuulanud, kuid kohe tekkis mulje, et ma kuulan Anetti teise aliase alt. Kui Suurel Papal on Arop, siis miks ei võiks Anetil Rahel olla? Äkki ma ajan lihtsalt udujuttu, vast on ikka kaks eri inimest.
Räägin siis loost ka. Tõsiselt hea ingliskeelne hääldus on tal. Olen eluaeg arvanud, et kui inglise keeles muusikat teha, siis võiks ka piisavalt hea hääldus olla. Seega, super! Ülimõnusa meeleolu loob siiski instrumentaal, parajalt mõnus kitarr, ja see tromboon sobib sinna kuradi hästi. Raheli mõnusad, õhulised ja venivad vokaalid on selle tagatausta jaoks sajaprotsendiliselt mõeldud. Minu jaoks annab täiega loole juurde Raheli sassy’lik ja enesekindel laulmine. Loo pildilt eraldub sedasama energiat spaa ning oranži kokteili vibe’ist. Täielik “mind ei huvita kellegi arvamus” meeleolu jääb ning annab tohutult loole juurde.
Kujutan täpselt seda lugu kuulamas live-bändi esituses kuskil suvises Pärnu rannaäärses kohvikus, ümberringi on kõik roheline, päike paitab põske ning mul on käes jääkülm kokteil, mille eest maksin ilmselgelt liiga palju. Kontsertidel peaks kindlasti olema võimalikult positiivne aura, lillad ja rohelised toonid sobiksid selle looga perfektselt! Ma ei oskaks sellelt loolt reaalselt mitte midagi ära võtta ega midagi juurde panna. Lisaksin, et kindlasti pole see selline lugu, mis muidu mul playlist‘i läheks. Küll aga olen märganud, et mulle on aina rohkem hakanud meeldima sellise žanri muusika. Suuremat ning konstruktiivsemat arvamust on ühe loo põhjal keeruline avaldada, kuid jään kindlasti huviga ootama Rahelilt aina rohkem,” keskendub säm lugu kommenteerides enim Raheli vokaalile ja tunnetusele.
Rahel sämist: “Sõnu seob säm samuti osavalt ja pehmelt, jutustades lugusid nii, et need mind ka päriselt kaasa võtavad”
“Mäletan sämi ühelt ürituselt ja toredal kombel oli ta üks väheseid, kellega sel peol tutvust tegin (tol hetkel tema muusikast midagi teadmata). Tundus juba siis põnev ja täiesti omas flow’s tegelane. Ta muusikaga tutvun päriselt alles nüüd. Esimene asi, mis mu tähelepanu köidab, on eristuv saundivalik. Tundub, et iga saund on piltide maalimisel õiges kohas, ehk et saunde ja sõnu oleks justkui osatud mõtteliselt siduda. Ja sõnu seob säm samuti osavalt ja pehmelt, jutustades lugusid nii, et need mind ka päriselt kaasa võtavad. Mind rõõmustab, et sõnakasutuses ollakse intelligentselt luule poole kaldu. Vürts on suudetud lugudesse tuua läbi mängu, mitte rusikaga näkku lüües.
Kusjuures ma tahaks sämi väga live-bändiga kuulda. Eriti tantsiksin loo “Oled kuul” järgi. Vot see on minu tass teed! Ma ei muudaks selle laulu juures mitte ühtegi asja ja video on ka täpselt minu maitsele – tobedalt cool. Nii et palun kõik need pillimehed sellest videost ühel heal päeval sämiga lavale ja mulle pilet tantsupõrandale!” illustreerib Rahel sämi muusikalisi maneere.
“Loo kõlapilt tekitab tunde, nagu instrumentide partiid oleksid (täiesti muretult) esimeste ettejuhtuvate saundidega sisse mängitud – ja see toimib täiega! Kohe tuleb muie suule ja mina vähemalt tahan mõelda, et see ongi olnud taotlus, maalimaks üht kergelt naiivset ja kompleksivaba tervikut. Ja kõlabki diskoselt, bass gruuvib ja mina juba ka.
Muusikavideosse oleksid ülihästi sobinud kaadrid roller disco’st, kus inimesed rulluiskudel tantsupõrandat vallutada üritavad. Aga õnneks mina ei olnud režissöör ja säm sai ise oma videoga väga hästi hakkama, toetades visuaalseltki laulust juba niigi õhkuvat sundimatut-muretut vaibi. Pärast video vaatamist tahaks ka tema ja ta sõpradega hängida. säm mõjub loomulikult ja mulle tundub, et teda on õnnistatud väga hea maitse ja tunnetusega. Mina puhun küll neisse tiibadesse tuult – suund on õige, lennaku ta kõrgelt üle selle tuledes linna!” süüvib Rahel sämi loosse.
Vice Versa on Edasi rubriik, kus artistid kirjeldavad vastastikku teineteise muusikat.