Üks internetis leviv anonüümse autori loodud meem võrdleb Maa vanust (4,6 miljardit aastat) märksa hoomatavama 46-aastase inimese elueaga. Meemi kohaselt ei tea me suurt midagi selle inimese esimese seitsme aasta kohta. Kuni 42. eluaastani teame temast vaid üksikuid fakte. 45. sünnipäevaks sai ta omale dinosaurused ja kaheksa kuu eest imetajad. Eelmise nädala kolmapäeval aga ilmusid järsku inimeselaadsed ahvlased, kellest nelja tunni eest välja arenenud inimene hakkas tund aega tagasi maad harima ja pani minut tagasi põlema Maa fossiilsed kütused. Selle 60 sekundi jooksul on ta hävitanud suure osa Maa metsadest, muldadest, ookeanidest ja seisab nüüd silmitsi lahinguga, mis lõpetab kõik sõjad.

Sellises skaalas inimkonna arengu vaatamine on lohutu. Oleme aineringe seisukohast Maa kõige edukam liik, kuna oleme muutnud ja kiirendanud muidu vaid geoloogilises ajaskaalas toimuvaid protsesse. Samas on see viinud esmakordselt olukorrani, kus üks bioloogiline olend põhjustab massilise liikide väljasuremise. Elu üheks tunnuseks on alalhoiuvõime. See tähendab, et evolutsiooni käigus on elu järjepidevalt kohastunud ähvardavate keskkonnamõjudega toimetulekuks. See on toimunud terviksüsteemse koostöö käigus, koostööoskusteta liikmed on süsteemist välja langenud.

Mihkel Kangur

Mihkel Kangur on Rakvere Riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht, varasemalt töötanud Talllina Ülikooli vanemteadurina. Hariduselt ökoloogia doktor ja uurinud Eesti taimkatte arengut jääajajärgsel perioodil. Ökoloogia alaste uuringute tulemustest olen näinud, milline on olnud inimese mõju ökosüsteemidele ja millised võivad olla vastasmõjude tagajärjed meie ühiskonnale. Seetõttu olen viimastel aastatel üha enam keskendunud säästva arengu haridusele ja Gaia haridusele, lootuses, et meil on läbi hariduse võimalik muuta ühiskonna kurssi. Loe artikleid (49)