Juuni alguspäevil kuulutati esmakordselt välja Eesti parimad käsitöödestillaadid. EBD Group OÜ ja Atla Mõis koostöös Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooniga tõid ilmavalgele konkursi – “Parim Eesti Käsitöönaps 2020”. Võistles 38 napsu-likööri 17-lt tootjalt. Osavõtt oli üsna elav ning osalenud tooted põnevad ja kõneainet pakkuvad. Et ka lugejal oleks aimu, mis meie käsitöömeistrite turul toimub ja mida oleks võib-olla põnev ära proovida, panen kirja osalenud tootjate kaupa minu arvates kõige paremad ja põnevamad tooted, mida kindlasti soovitan huvilistel üles leida ja mekkida.
Eesti napsukultuurist
Võiks justkui arvata, et Eesti rahva hulgas on napsutarbimise kultuur juba aastasadu vana, nii orgaaniliselt tundub see meie rahva elustiiliga ja peokultuuriga kokku sulanduvat. Tegelikult see päris nii siiski pole. Viina valmistamine sai Maarjamaal alguse küll juba 15. sajandil, kuid sellega kauplemine oli ainult valitud kaupmeeste rida ja eriti suurt kandepinda selle tarbimine maarahva hulgas ei evinud. 17. sajandil oli viina valmistamine peamiselt Rootsi kaupmeeste kontrolli all ja 18. sajandil andis tsarinna Jekaterina II ukaas viina valmistamise loa ainult aadlikele. Nii tekkisid pea igasse mõisasse viinaköögid, toodangu tarbimine juurdus sinivereliste hulgas, aga viinaäri andis üsna toeka panuse ka mõisnike rahakaukasse.