Linnaruum. Kopli uus nägu on pööratud mere poole

Kopli ranna-ala esimene etapp on valminud. Foto: Silvia Pärmann.

Kunagi kurikuulsate Kopli liinide juurest, mis tänaseks muutunud üheks idüllilisemaks elukeskkonnaks Tallinnas, algab nüüd piirkonda arendava Fund Ehituse rajatud rannapromenaad, mis esialgu kulgeb Sepa tänavalt 4. liinini, tulevikus aga kuni BLRT alani välja. Rääkisime urbanisti ja maastikuarhitekti Kaie Kuldkepiga (NÜÜD arhitektid) uuest mereäärsest linnaruumist, mille tallinlased kohe omaks võtsid.

Tänavune Open House Tallinn annab võimaluse  11.-12. juulil kõikidel huvilistel Kopli uue näoga tasuta ekskursioonidel tutvust teha. Tallinlased on Kopli uue ranna-ala kiiresti avastanud. Juuni alguses valminud rannapromenaadil oli juba paar päeva pärast avamist jalutajaid, päikeseloojangu nautijaid, pikniku pidajaid ja tervisesportlasi kõikidest Tallinna linnaosadest. Tallinlased on seni võtnud armastusega vastu iga meetri mereäärsest linnaruumist, mis ennast neile avab.

Juhtmõtted: “mereni”, keskkonnatundlikkus, mitmekesisus

Kaie Kuldkepp ütleb, et Kopli rannaalaga töötades olid tal pidevalt kuklas mõned märksõnad, millest kõige olulisem oli “mereni”. “Nimelt oli mulle oluline, et paralleelselt merega liikumisele, mida tavaliselt promenaadid endast kujutavad, joonistuksid tugevalt välja ka sihid mereni,” ütleb Kuldkepp. Neid telgi mere suunas on ta ka lahenduses välja toonud (vaatekoridorid, kõnniteeühendused, sillutiskiviga promenaadi sisse lõikamine jms).

“Teiseks märksõnaks on keskkonnatundlikkus. Nimelt kõnetas mind väga sealne olemasolev looduslik kontekst. Kopli liinide rannaalale oli iseloomulik teatav metsikus – tühermaamaastiku ja linnahaljastuse koosluste segunemine. Rannaala maastikus oli näha ajaga lisanduvaid kihistusi, mis on oluliseks kultuurmaastiku osaks, näiteks õunapuud,” räägib Kuldkepp. “Üheks väga tugevaks maastikuelemendiks oli sealne niidukooslus, mis ulatus peaaegu mereni. Samuti rohkelt kive. Sellest lähtudes on võimalikult palju olemasolevat esteetikat rõhutatud – olemasolevat haljastust on säilitatud võimalikult suures mahus, olemasolevaid niidualasid üritasime taastada ning lisanduvate niidukoosluste klumpidega rikastada. Lisanduv haljastus paraku veel sel hooajal suurt ei avaldu.

Kolmandaks märksõnaks oli maastikuarhitekti jaoks mitmekesisus. Kopli liinid on nii erilise ajalooga paik, et üldiselt juhindusin väga tagasihoidlikust sekkumisest. Samas linnaruum paratamatult muutub ning seega on ranna-ala lahenduses promenaadi külge pikitud erinevad tegevustaskud. “Ma ei soovinud ranna-alale kuhjata liiga palju erinevaid atraktsioone, vaid pigem jätta ruumi ka olemasoleva maastiku märkamiseks,” ütleb ta.

Erinevate kasutajate tarbeks on siiski ranna-alale kavandatud mitmekülgseid istumisalasid, mänguplatse, sportimisvõimalusi. Kui praegu on valminud promenaaditee, mida ääristavad tänavavalgustus ja paar laste mänguväljakut, piknikuala, lesilad, siis ranna-ala II etapis valmivad loodetavasti välitreeninguala, mänguväljakud, istumis- ja piknikualad, korv- ja võrkpalliplatsid ning Sepa tänava lõppu mere äärde planeeritud vaateplatvorm-kohvik. Promenaadi äärde peaks tekkima ka piirkondlik suplusala, kus pisut kivises rannas on plaanis laiendada ka liivariba, et tekiks tõeline supelranna-ala.

Teise etapi valmimine sõltub praegu algatatud detailplaneeringu kehtestamisest. Kui Fund Ehitus arendab neid etappe paralleelselt Kopli liinide elamupiirkonnaga, siis loodavad nii praeguse promenaadi loojad kui ka kasutajad, et promenaad jätkub ka naaberkinnistutel, tekitades nii pikema mereäärse liikumiskoridori.

“Ma arvan, et osalt on Kopli ranna-ala kiire omaksvõtu taga lihtsalt tallinlase vajadus pääseda mereni,” ütleb Kuldkepp.

“Meil on kahjuks siiani meri suuresti linnakoest ja liikumistelgedest ära lõigatud, ent vajadus mere ääres liikuda ja tegutseda on suur.”

Seega toetas Kopli ranna-ala kindlasti kontekst. “Oma töös maastikuarhitektina olen ma alati olnud huvitatud just avalikust ruumist ja selle ligipääsetavusest ning kasutajasõbralikkusest. Kindlasti tugineb Kopli liinide ranna-ala projekt alateadlikult aastatepikkusel eeltööl ja professionaalsel huvil.”

Viimaste kuude “liiklusummikud” linnalähedastes rabades ja looduskaunites paikades tõstatasid küsimuse sellest, kas linnas ja selle ümbruses on ikka piisavalt head avalikku ruumi, kus inimesed värskes õhus liikudes ja puhates aega veeta saavad. Kopli ranna-ala väga kiire omaksvõtt näib toetavat kahtlust, et neid paiku on selgelt liiga vähe, eriti võimalusi mere äärde minna.

“Mulle tundub, et Tallinnas on avaliku ruumi mitmekesisuse ja ligipääsetavuse osas kindlasti arenguruumi. Mereäär on siiani väga suures ulatuses inimeste tajukaardilt ja liikumistrajektooridelt ära lõigatud,” nõustub Kuldkepp. “Ehkki Tallinn on väga roheline linn, ei rikasta meie pargid ja rohealad tihtipeale kahjuks ei linna ökosüsteemi ega paku ka kasutajatele mitmekesist ajaveetmisvõimalust. Paljud pargid koosnevad siiani vaid pügatud murulapist ja kõrghaljastusest, mis kohati tekitab ebaturvaliselt pimedaid kohti.”

Urbanistidele ja maastikuarhitektidele ongi huvitavaks väljakutseks ehk see, kuidas siduda olemasolevad väärikad rohealad ja kaasaegsed kasutusvõimalused, sest inimeste vajadus kvaliteetse väliruumi järele on üha suurem.

“Siiani ei mõisteta ehk Tallinnas poliitilisel tasandil väga hästi, et tänavaruum on osa heast avalikust ruumist, st needsamad rohealad, merepromenaadid jms peaksid olema ühendatud erinevate liikumisviiside kaudu sõbraliku tänavaruumiga, mis lisaks liiklemisele pakuks ka ajaveetmisvõimalusi. Just selline ühtse mõnusa terviku puudumine annab ehk Tallinnas tunda,” ütleb maastikuarhitekt, kes killukese suurepärast avalikku ruumi on just juurde loonud.

Foto: Silvia Pärmann.

Silvia Pärmann

Silvia Pärmann

Silvia Pärmann on Edasi toimetaja, fotograaf ja ajakirjanik, kes on viimased kümme aastat toimetanud mitut arhitektuurile, disainile või moele keskenduvat ajakirja. Loe artikleid (112)