Iga organisatsiooni suurim väärtus on tema inimesed ning juhtimine, mis tagab inimkapitali võimekuse maksimaalse kasutuse. Tõeline juhtimisoskuste tuleproov on aga oskus lubada loovusel tegutseda.
Artikkel ilmus esmalt Edasi kevadnumbris “Julgus eristuda”, mille üks partnereid on märtsi lõpus toimuma pidanud linnafestival Tallinn Music Week.
Edukad organisatsioonid on selgelt tulemustele orienteeritud, kuid ei kaota seejuures ka uudishimu, uuendusmeelsust, isegi mässumeelsust ning julgust kahelda asjades, mida peetakse enesestmõistetavateks. Just kultuuriorganisatsioonidel on tugevad eeldused sellega hästi toime tulla – tingimusel, et mõistetakse juhtimise põhitõdesid.
Uudishimulikud, mugavustsooni eiravad organisatsioonid kui võimsad unikaalsuse kasvulavad
Tänapäeva tipporganisatsioonide ülimaks sihiks on töökultuur, mis tagab pideva efektiivsuse kasvu ja arengu. Tõeliselt fantastilisi tulemusi saavutavad organisatsioonid suudavad aga midagi veel enamat: nad mõistavad, et võnked ja kõikumised on väärtuslik loovuse allikas. Loovate võngete aktsepteerimine ja toetamine ning samal ajal tasakaalustava turvalise töökeskkonna tagamine eeldab tõelist juhivõimekust. Juhtimine peab olema pidevalt kohal, tähelepanelik ja hooliv.
Kas loovuse ja tulemuslikkuse kombineerumine on vastuoluline?
Väidan, et kindlasti mitte. Palju sõltub juhtimisest ja inspireerimisest. Ei piisa sellest, et “käiakse oma sõnade järgi” – tarvis on kasvada ja saadagi selleks, millest räägitakse. Organisatsiooni loovtiime tuleks julgustada alati kastist väljapoole mõtlema ja enesestmõistetavas kahtlema, tulemusi peaks analüüsima aga distsiplineeritud moel. Äril on siinkohal kultuurivaldkonnalt palju õppida, ja vastupidi, kultuur võidaks äri võtteid omandades tohutult.
Kultuuriorganisatsioonide õnn ja õnnetus
Kultuuriorganisatsioonidel on õnn tegutseda valdkonnas, kus tegutsemise eesmärki peetakse väärtuseks iseeneses. Samas lasub neil surve võtta kasutusele “ärilisi” mehhanisme ja tulemusele orienteeritud meetodeid, nagu eesmärkide seadmine, tulemuste jälgimine ja professionaalsed protsessid. Selle on põhjustanud viimasel kümnendil toimunud muutused sotsiaalmajanduslikes jõududes ja kultuurimaastikul.
Erasektori tegijate edusammud on varasemalt kindlustatud kultuurimonopole kõigutamas ning vaid riiklikust rahastusest sõltumine on ohtlikult lühinägelik.
Kultuuriorganisatsiooni visiooni ja eesmärkide toimivasse finantsraamistikku paigutamine eeldab aga erakordset juhtimisvõimet.
Erinevalt finantsettevõtteist ei hinnata kultuuriorganisatsiooni väärtust vaid investeerimiskriteeriumite alusel. See võtmeomadus annab aga just kultuuriorganisatsioonidele konkurentsieelise, realiseerimaks inimkapitali tõelist potentsiaali ühiskonnas. Ent seda on võimatu saavutada ilma kõrge juhtimiskvaliteedita.
Sidusus, võime lõimida ja ühendada on kultuuriorganisatsioonidesse sisse kodeeritud koos teatud loomuomase hapruse ja lõputu väljakutsega tulla toime pidevalt muutuvate finantsteguritega. Oleks liigselt lihtsustav seada ühetaolisi reegleid või kitsapiirilisi eesmärke. Küll on aga kindel, et kombineerides äridistsipliini tõelise eesmärgistatusega, on võimalik jõuda erakordsete tulemusteni. Kultuuriorganisatsioonidel on võimalus mängida ühiskonnas mängumuutvat rolli. Oskusliku juhtimisega on see kindlasti võimalik.
Karri Kaitue on juhtimisekspert ja ärijuht. Ta on Aalto University Executive Educationi, BI Norra Ärikooli, Rootsi Rahvusmuuseumi ja Taani Kuningliku Teatri koostöös valminud ja kultuurivaldkonna juhtidele suunatud kultuuriäri koolitusprogrammi üks eestvedajaid. Business of Culture programm on mõeldud Põhjamaade ja Baltikumi ekspertidele, kes soovivad juhtidena areneda.
NB! Business of Culture programmi finantseerivad kunsti ja kultuuri rahastamisega tegelevad organisatsioonid. Juhul kui teil on huvi programmis osaleda, esitage oma rahastustaotlus 7. juuniks 2020. Lisateavet programmi kohta leiate siit.
