Maailmas, kus inimestele tunduvad vanad juba rõivad, mida nad vaid paar korda kandnud on, kehtib kindlamalt kui kunagi varem tõde, et ühe inimese prügi on teise varandus. Moetööstuse ja -tarbimise tulemuseks on lisaks stiilsele tänavapildile paraku ka meeletu kogus tekstiiliprügi, nii et ülearuste riiete lihtsalt prügikonteinerisse viimine tundub tõelise kuriteona meie planeedi vastu.
Kõigepealt tuleb koormuse all ägava riidekapi ees seistes muidugi otsustada, millised riided ja jalanõud üldse alles jätta. Jätke alles vaid asjad, mis teile hinge lähevad, õpetab Marie Kondo oma kultuslikus “Jaapani korrastuskunstis”. Praktilist aspekti ei maksa küll ka kõrvale jätta, ent ka pärast nende tegurite arvessevõtmist on maailmas üle sadu tonne täiesti korralikke riideid, mida võiks parandada, pesta, triikida ja… jah, mis nendega edasi teha? Tekstiiliprügi konteinerit pole teie ühistu ju kindlasti ka veel hankinud – nii et kuhu need eile veel väga vajalikud ja täna täiesti ülearused riided sokutada?
Annetage
Kui tavatarbija on suhteliselt võimetu mõjutama seda, kuidas tekstiili- ja rõivatööstuses tootmisjärgseid jäätmeid töödeldakse, siis tarbijajärgsete jäätmete saatuse üle otsustamisel oleme me jumalad.
Maailm on täis inimesi, kes ei saa endale lubada uute rõivaste ostmist lihtsalt meelelahutuseks, nad ei saa seda tihtipeale endale lubada isegi siis, kui vanad on juba piinlikult kulunuks kantud. Lisaks ajutiselt käivituvatele kampaaniatele saata midagi pagulaslaagritesse või anda eakatele, toimivad väga hästi Uuskasutuskeskused.
“Kuna meile annetatakse päris tihti ka siltidega täiesti uusi kandmata asju, siis kindlasti on see märk sellest, et eelmise omaniku jaoks osutus antud ese üleliigseks. Tihti on nii, et mis ühe inimese jaoks on ebapraktiline, leiab jällegi kellegi teise juures kasutust,” ütleb Uuskasutuskeskuse tegevjuht Diana Paakspuu. “Reeglina õnnestub meil enamus selliseid tooteid uuesti ringlusesse saata.”
Aga vahel ei ole ühe inimese prügi teise varandus. Vahel see tõesti ongi lihtsalt prügi.
“Kahjuks jõuab annetuskastidesse järjest rohkem ka katkiseid ja määrdunud esemeid, mida paraku ei ole võimalik uuesti ringlusesse suunata. See protsent on väga suur, lausa 60–70%.”
Üritame inimestele pidevalt öelda, et kui nad soovivad teha meie keskkonnale head sellega, et nende kasutatud asjad jõuaksid uuesti ringlusesse, siis peaksid nad meile tooma puhtaid ja korralikke esemeid, mida keegi teine võiks tahta kanda ja kasutada. Ülejäänule võiks leida ise uusi kasutusvõimalusi.
Paakspuu soovitab kulunud ja määrdunud T-särke ning käterätikuid kasutada tolmu- või põrandapesulappidena. Muul juhul soovitab ta tekstiilijäätmed siiski viia jäätmejaama, kuniks suudetakse leida paremaid lahendusi, mida nendega saaks edasi teha. Kindlasti peab mõtlema ka sellele, et ka tekstiiliprügi konteineri paigaldamine ühistu prügimajja ei lahenda veel probleemi ennast – oluline küsimus on, mis nende tekstiilijäätmetega hiljem toimub. “Kindlasti on vaja lahendusi, mis vähendaksid prügimäele viidava tekstiili mahtu. See on väga suur globaalne probleem, mis kasvab seoses pideva tarbimisega ning millele otsitakse kogu maailmas toimivat ja jätkusuutlikku lahendust,” ütleb Paakspuu.
Moebrändidest tuli ühe esimesena kasutatud rõivaste kogumisega välja H&M – Eestis alustati sellega aastal 2013 –, kelle kogemusel on Eesti inimesed väga huvitatud ja valmis oma soovimatuid tekstiile teisele ringile saatma, kui neile selleks ainult lihtne ja igaühele kättesaadav võimalus anda.
“Kokku on aastate jooksul toodud üle 687 000 kilogrammi tekstiile. Räägime tekstiilidest, sest kaupluste kogumiskastidesse saab tuua ka näiteks tarbetuid voodilinu, käterätikuid jms. Teadlikkus on aastatega kindlasti kasvanud. Esialgu tegime rohkesti teavitustööd, ent nüüd liigub info juba suust suhu ning oleme selle eest oma klientidele väga tänulikud,” ütleb H&M-i Eesti kommunikatsioonijuht Ester Kannelmäe.
Peamine põhjus, miks inimesed rõivaid üldprügi konteineritesse saadavad, ongi ilmselt see, et autot omamata ja kuhugi spetsiaalselt kohale sõitmata on paljudes kohtades ülimalt tüütu ja kallis oma vanadest riietest vabaneda.
Lisaks juba nimetatud kohtadele saab oma riided ja jalatsid viia MTÜ Riidepunkti rohelistesse konteineritesse ning Humana Sorteerimiskeskuse punastesse ja hallidesse konteineritesse võib panna kõiki tekstiilijäätmeid. Aga seda on ikka liiga vähe.
Mis nendest ära antud asjadest saab? Need elavad üsna erinevaid elusid. Uuskasutuskeskuse eesmärk on oma 13 üle-eestilise poe kaudu saata ringlusesse puhtad korralikud esemed ja neil on ka uusi mõtteid, kuidas seda kõike saaks teha veel paremini.
“H&M-i grupp investeerib pidevalt uuendustesse, mis võimaldaksid vanadest rõivastest toota uusi. Hetkel töötatakse mitme paljulubava projekti kallal. Pikaajaline eesmärk on leida viis tekstiile laiemas mahus ümber töödelda ja taaskasutada. Kõik käimasolevad projektid aitavad ettevõtet lähemale eesmärgile kasutada hiljemalt 2030. aastal 100% jätkusuutlikest allikatest pärit materjale. 2018. aasta seisuga oli see protsent 57, ent tõuseb jõudsalt,” ütleb Ester Kannelmäe.
Müüge maha
Auke rahakotis, mida spontaansed ostud kaubanduskeskustes tekitavad, aitab lappida võimalus oma riided maha müüa. Nii uskumatu kui see ka ei tundu, teie ülearused 20 paari kõrge kontsaga kingi leiavadki uued omanikud, kes nendel turnimist naudivad.
Oma riideid saab müüa regulaarselt toimuvatel moeturgudel või rentides boksi mõnes arvukatest Tallinna kirbukatest – neid on tõesti tekkinud palju, igasse linnaossa omad. Nendes kauplustes saab tasuta kasutamiseks riidepuud ja rentida turvaelemendid. Isegi hinnasiltide tegemiseks on kõik vajalik olemas, tasuta saab kasutada klammerdajat ja reeglina on olemas ka hinnasildipüstol.
Kas valida Magistraali kirbukas (esimene taoline Tallinnas ja kõige-kõige pikemate lahtiolekuaegadega, E–L 10–21 ja P 10–19), Sarapuu kirbukas (millel on lausa oma mängutuba lastele ning ka väike kohvikunurk) või midagi hoopis südalinnas, kus liigub rohkem kontoriinimesi, aga ka omanäoliste rõivaste jahil olevaid moefriikidest turiste – Viru Kirbukas (asub otse südalinnas Viru Keskuse ja Kaubamaja ristmikul Estonia pst. 1 teisel korrusel) või Tatari tänaval asuv RiiSaikel (teadlik ja stiilne taaskasutus, kuhu oodatakse müüki vaid parimaid stiiliampse, mis teevad au nii endisele kui ka uuele omanikule) –, on igaühe enda otsustada oma ja oma pere ülearustele riiete stiilile ja suurusnumbritele otsa vaadates.
Lisaks on uskumatult elav keskkonda Osta.ee, kus saab osta ja müüa tõesti kõike – mõistagi ka oma ülearuseid riideid. Kui teie ja teie laste kapid on täis tuntud brändide kvaliteetseid riideid, siis on ilmselt Emma Store üks õigemaid kohti nendele ostja leidmiseks. Kui näete, et teie riiete vastu võiks huvi olla globaalsem, siis eBay on ennast samuti tõestanud suurepärase müügikeskkonnana. Lisaks on Facebookis rohkem kasutatud rõivaste müügile keskendunud gruppe – ja ka väga kitsalt spetsialiseerunud gruppe –, kui keegi kokku lugeda jaksab.
Vahetage
See on lahendus üksnes tõeliselt pühendunud uuskasutajatele ja toimib pigem sõbralt sõbrale tehingute kaudu – või mõningate entusiastide korraldatud ürituste kaudu, kus aeg-ajalt kolleegid oma ülearuse kraami kontorisse kaasa võtavad.
Oma olemuselt H&M-i rõivaste tagasitoomise liikumisega sarnaseid kampaaniaid on maailmas tehtud ka vahetamise sildi all. Näiteks saab Eesti turult küll juba lahkunud Marks & Spenceris “vahetada” oma ülearused riided rahalise väärtusega ostukupongi vastu. Loomulikult on selle kasutamisel piirangud ning ostu kogusumma, mille puhul oma kupongi kasutada saad, ei jäta enam üldse vahetamise tunnet.
Kuidas samasse ämbrisse teist korda mitte astuda
Ülearustest asjadest vastutustundlikult vabanemine osutub tegutsema hakates tõsiseks tööks, mis röövib mitu õhtut ja palju nädalavahetusi asju korrastades, neid tassides, müües, vahetades. Midagi, mida teist korda elus või vähemalt lähema kümnendi jooksul ette võtta ei tahaks.
Kuidas siis edasi elada ja riietuda nii, et tänaval ei pöörduks pead teile järele vaatama mitte kaastundest, vaid imetlusest?
Isegi kõige väiksem ja ratsionaalsem garderoob vajab värskendust ja elu toob ikka sündmusi, mis eeldaks õhtukleiti (mida teil üldse pole ja lähema aasta jooksul ilmselt teist korda ka vaja ei lähe), või lihtsalt tahaks vahel selga tõmmata midagi trendikat, mille kohta igaüks teab, et juba järgmisel nädalal tundub see ülimalt totter, täiesti moest väljas ning ülearune kogu maailma silmis.
Ostke ainult vastutustundlikult toodetud asju või veel parem laenake see asi endale – on ainsad soovitused, mida tasub kuulda võtta. Eestis on tõeliselt heade rõiva- ja aksessuaarilaenutuste loomine loodetavasti juba üsna pea kellegi geniaalne äriidee, seni tuleb tugineda sõbrannade kappidele ning väheteada faktile, et enamik Eesti moe- ja ehteloojaid on valmis tasu eest oma loomingut ka õhtuks või paariks laenutama. Tuleb vaid nutikas olla ja küsida! Sest isegi kui saate neid mitmesajaeuroseid kõrvarõngaid või kord kolme aasta jooksul vaja minevat suurt reisikotti endale lubada – kas teil päriselt on vaja need endale koju seisma osta?
Mujal liigub juba ka suur moetööstus, mis tekstiilijäätmete tekkimisse peamise panuse on andnud, klientide survel laenutamisteenuse pakkumise suunas. H&M pakub alates 2019. aasta oktoobri lõpust Stockholmi Sergels Torgi kaupluse klientidele võimalust rentida pidulikke rõivaid kollektsioonist “Conscious Exclusive”.
“Kõik valikus olevad esemed on valmistatud jätkusuutlikumatest materjalidest. H&M on rõivaste rentimise vastu huvi tundnud juba pikemat aega. Teenusele antakse aja jooksul hinnang, mis on oluline, sest pikemas perspektiivis soovib H&M muuta viisi, kuidas moodi valmistatakse ja tarbitakse. Lisaks rõivalaenutusele pakutakse selles kaupluses ka rõivaste parandamise ja ümbertegemise teenust. Ettevõttel on plaanis neid teenuseid üha suuremas arvus kauplustes pakkuda,” jätab Ester Kannelmäe õhku lootuse, et sarnane teenus ühel päeval ka Eesti turule jõuda võiks.
Kui vaadata aga suuremat plaani, pole need vähesed algatused ning moe- ja keskkonnateadlike inimeste elustiilimuutus üldse piisavad ja oht astuda samasse ämbrisse veel ja veel on meil riigina päris suur.
“Kui vaadata Euroopa Liidu direktiivi, mille järgi peab 2025. aastal 55% olmejäätmetest, sh tekstiili, uuesti ringlusesse võtma, siis täna ei ole meil veel kindlasti selleks ajaks head toimivat plaani. Isegi kui näiteks tekstiili suudetakse liigiti koguda, ei ole meil hetkel veel jätkusuutlikke lahendusi sellele, mis liigiti kogutud tekstiilist edasi saab.
Esiteks on kindlasti oluline, et liigiti kogutud tekstiilist suudetaks eraldada puhtad, korralikud ja terved riided ning teised tekstiiltooted, mida saab kohe uuesti ringlusesse saata. Teiseks on oluline leida jätkusuutlik lahendus ülejäänud määrdunud ja katkisele tekstiilile,” toob Paakspuu välja probleemid, mis kõik lähiajal lahendada tuleks.
Silvia Pärmann
Silvia Pärmann on Edasi kaasautor, fotograaf ja ajakirjanik, kes on viimased kümme aastat toimetanud mitut arhitektuurile, disainile või moele keskenduvat ajakirja. Loe artikleid (276)
