“Tüdrukune”. Võib arvata, et seda raamatut loetakse tõesti palju ja ka kavandatud missiooniks – avada debatt seksuaalsuse ja soosuhtluse teemal – sobib see raamat päris hästi. Tegu on nimelt väga lihtsalt loetava ja ladusa tekstiga, kus puudutatakse palju olulisi aspekte. Ka käesolev tekst püüab olla teose arvustus ja kaasarääkimine korraga.
Täiuslik turundus ja ajastu vaim
Kuulsin sellest romaanist 11. aprillil 2019. Sain sellest nüüd tagantjärele aru. Sel päeval oli Tartu Linnaraamatukogus algupärase lastekirjanduse päev ja tegin seal ettekande. Rääkisin kirjanduskriitika üldpildi põhjal, et praegu võib oletada kõva nõudlust kirjanduse järele, mis käsitleks naise seksuaalset eneseavastamist, eriti hea, kui hälbimisega va saadana heteronormatiivsusest. Ühe põhjendusena tõin välja, et 2017. aastal ilmus eesti keeles kolmekohaline arv ilukirjandusteoseid ja arusaadavalt tabab õnn saada arvustatud neist vaid murdosa ja kui mõnda arvustatakse rohkem kui kahes-kolmes kohas, on asi lausa silmapaistev.
