Annika Arras: vastutust saavad võtta inimesed, mitte ettevõtted. Arvamusuuring “Pea liiva alt välja”

Vastutustundliku tegevuse ja selle kaudu kuvandi loomine organisatsioonile pole ilu- või trendikaup, vaid aja vältimatu nõue. Vastutuse võtmisest hakkab aina rohkem sõltuma organisatsiooni maine nii koostööpartneri kui tööandjana, aga ka kasum, kirjutab konsultatsiooniagentuuri Miltton juht Annika Arras värskelt valminud ning Eesti ettevõtete ühiskondlikku aktiivsust ja sotsiaalset kaasamist kaardistava uuringu kokkuvõtteks. Läbiviidud uuring annab ettevõtetele kasulikku sisendit, et neil oleks kindlustunnet võtta vastu tähendusrikkaid ja muutust loovaid juhtimisotsuseid. Uuringu saab alla laadida siit.

Majandusteadlase Milton Friedmani sõnul seisneb ettevõtete sotsiaalne vastutus oma kasumi suurendamises. Kahekümneaastane Milton, kes on sündinud käesoleval sajandil heaoluühiskonda, hakkab sellise jutu peale jonnakalt jalgu trampima. Kui aga Friedmani-härra edasi selgitab ja lisab, et ettevõtted iseenesest ei saa olla vastutustundlikud, sest ettevõtteid juhivad inimesed ja vaid inimesed saavad võtta vastutust, hakkab noor Milton teda kuulma.

Sellest ja mitmest teisest teooriast on jõudnud sümbioosina ärikultuuri termin korporatiivkodanik. Inimesed, kes omavad ja/või juhivad, ka vastutavad, nii nagu iga kodanik vastutab iseenda tegude eest oma riigis ja koduplaneedil. Nii et kuigi käesolev uuring räägib Eesti inimeste ootustest ettevõtete ühiskondliku aktiivsuse ja sotsiaalse kaasamise aspektist, siis mina räägin sinuga – juht, omanik ja otsustaja.

Eestis ei ole palju ettevõtteid, mis oleks avalikult (või ka mitteavalikult) deklareerinud vastutustundlikkust: ikka ja jälle kohkuvad ettevõtted tagasi hirmu ees, et vastutustundlikkus on a) suurtele ja rikastele, b) midagi keerulist ja võimsat, milleni me ei küüni. Seda näitab nii statistika kui ka uuringud.

Maailma arenenumates piirkondades aga on vastutustundlikkus iga endast ja klientidest lugupidava ettevõtte pärisosa ning

partnerite ja/või investorite valikul eelistatakse juba ammu vaid neid, kes käituvad vastutustundlikult.

Vastutustundlik tegevus on integreeritud ettevõtete põhitegevusse ning mõjutab nii käibe- ja kasuminumbreid. 71% globaalsete ettevõtete tegevjuhtidest usub, et kui ettevõtted panustavad, on sellel mõju ja oluline roll kestliku arengu eesmärkide saavutamisel. (Viide: ÜRO tippjuhtide uuring lk 15; Eesti olukord lk 20).

Oma tööd paljude suurte ja väikeste ettevõtetega oleme näinud nii tagasihoidlikke kliente, kes ei julge oma suurtest ja oluliselt ühiskonda positiivselt mõjutavatest tegevustest avalikult rääkida, kartes kriitikat mõne põhitegevuse protsessi aadressil, kui ka suurejoonelisi enesesse uskujaid, kes proovivad meid ära rääkida rohepesus kaasalöömisel. (Rohepesu ei ole okei ja seda me kliendile ka ütleme!)

Oleme kohanud suuri ettevõtteid, kes ei julge valida pooli ühiskondlikult olulistes vaidlustes, kuigi mõistavad, et vaikimine ja äärmustel võimutseda laskmine ei muuda ühiskonda avatumaks ega sõbralikumaks. Samas oleme kohanud väikeettevõtteid, kes ei kohku tagasi ka kõige julgemate sammude ees, olles rõõmsad, kui kaotavad ebaväärikaid ja -olulisi kliente oma julgete seisukohtade või uuenduste avalikustamisel.

Alljärgnevalt mõned olulised tähelepanekud ja järeldused uuringust.

Olulisim teema on keskkond

Uuringust selgub, et olulisim teema, mida eesti inimeste hinnangul ettevõtted adresseerima peaksid, on ringmajandus, jäätmetekke vähendamine ja korduskasutus, mida tõi välja 49% uuringus osalejatest. Oluliste teemadena järgnesid looduse hoidmine (48%) ja kohalik tootmine (41%).

Kui meeste ja naiste võrdluses oluliste teemade osas suuri erinevusi pole, siis rahvuste lõikes ilmnevad arvestatavad erisused. Kui eestlastel on viie olulisema hulgas ka kiimamuutus ning läbivalt peamiselt keskkonnaalased eelistused, siis muud rahvused peavad olulisemaks inimese n-ö baasvajadusi rahuldavaid teemasid nagu inim- ja tööõigused ning tervishoid.

Ettevõtetelt oodatakse tegusid

Kolme aastaga on kasvanud nende inimeste hulk, kes usuvad, et ettevõtetel on võimalus mõjutada ühiskondlikke muutusi (37% vs 28%) ning üle poolte (58%) ootab neilt konkreetseid tegusid vastutustundlikkuse väljendamiseks. Pelgalt annetamisega enam tarbijat ei veena – vaid 18% vastanutest on seda meelt, et parim viis ettevõtte ühiskondliku meelsuse väljendamiseks on raha annetamine. See ei tähenda, et ei oodata selgemat arvamuse ja seisukoha võtmist ka avalikult – üha enam oodatakse konkreetsete sammude astumist. Kõige tugevama toetuse andsid sellele juhid, ettevõtjad ja tippspetsialistid ise – 64% arvab, et esmalt tee midagi ära ja siis räägi sellest. 

Meedia võimalus ja vastutus

Olulisimate kanalitena info hankimiseks tuuakse välja sotsiaalmeediat (46%), uudiseid (44%) ja ettevõtte kodulehekülge (35%). Suurimat võimu ühiskondlikke muutuseid mõjutada nähakse aga selgelt meedial, millesse usk on suurim kõige nooremas vanusegrupis (83%). 18–22-aastased usuvad ka enim üksikisiku võimalustesse mõjutada ühiskondlikke muutusi.

Võrreldes 2017. aastaga on aastaks 2020 mõnevõrra vähenenud kõigist väljapakutud kanalitest infohankimine ning veidi suurenenud sõprade, kolleegide ja perekonna käest informatsiooni saamine.

Tööandjana tasub järele mõelda

Ettevõtte väärtusruum mõjutab oluliselt ka mainet tööandjana. Koguni 57% kaaluks töökohalt lahkumist, kui tööandja või otsene ülemus väljendaks sõnades või tegudes vastuvõetamatuid väärtusi või seisukohti. Suurem valmisolek seda teha on pigem naistel (61%) kui meestel (54%).

Oleme veendunud, et vastutustundlik ettevõte peab tegutsema selle nimel, et majanduskeskkond areneks ning sotsiaalne panus oleks võimalikult suur, aga ka looduskeskkonda ei rikutaks rohkem, kui me seda juba rikkunud oleme.

Meie soovitus klientidele ja kõigile teistele on: võtke vastutus, julgege öelda, mida te arvate, julgege teha nii väikseid kui ka suuri samme, et parandada ettevõtte mõju ühiskonnale, ning julgege sellest ka rääkida.

Vastutustundliku tegevuse ja selle kaudu kuvandi loomine organisatsioonile pole ilu- või trendikaup, vaid aja vältimatu nõue. Iga ettevõte on omanäoline ja tema tegevused ning oluliste mõjude suurendamine on ettevõtte enda kätes. Vastutuse võtmisest hakkab aina rohkem sõltuma organisatsiooni maine nii koostööpartneri kui tööandjana, aga ka kasum.

***

Uuringu lühikirjeldus: PEA LIIVA ALT VÄLJA 2020!

Ettevõtete ühiskondliku aktiivsuse ja sotsiaalse kaasamise arvamusuuring Eesti töötaja, tarbija ja kodaniku vaatest.

Milttoni tellitud ja Norstati 2020. aasta alguses läbi viidud uuringu näol on tegu jätku-uuringuga 2017. aastal toimunud samasisulisele küsitlusele inimeste suhtumisest vastutustundlikkuse temaatikasse. Uuringut on kavas jätkata paariaastase sammuga ka edaspidi, et luua pikaajaline vaade teadlikkuse kasvust CSR-i (corporate social responsibility) teemade suhtes. Uuringuraporti saab täismahus alla laadida siit.

Uuringu eesmärk oli kindlaks teha, millised on töötaja, tarbija ja kodaniku vaates ettevõtete vastutustundliku ja ühiskondlikult aktiivse tegevuse olulisimad ootused, teemad, nende kajastamise kanalid ning ka osapoolte rollid kogu ahelas. Et eri põlvkondade või inimtüüpide eelistusi paremini mõista, oleme loonud uuringuandmete põhjal ettevõtete sotsiaalse vastutuse ootuste ja vastutustundliku käitumise inimtüübid ehk persoonad. Uuringu kokkuvõttes oleme välja toonud uuringu olulisimad järeldused, aga anname ka soovitusi, kuidas ettevõtted võiksid alustada ja/või edasi tegutseda, väärtustades lisaks majandusnäitajatele ka oma mõju inimestele, ühiskonnale ja keskkonnale.

Kui 2017. aastal läbi viidud uuring hõlmas Eestit, Soomet ja Rootsit, siis sel korral keskenduti vaid Eestile ning laiendati uuringu temaatikat. Uuringus osales 1000 inimest vanuses 18–80 üle Eesti ja sel oli esinduslik valim vanusegruppide, sugude ja regioonide lõikes.

Annika Arras

Annika Arras

Annika Arras on konsultatsiooniagentuuri Miltton kaasasutaja ja tegevjuht. Annika vastutada on äriarendus ja meeskonna juhtimine, aga ka vastutustundliku ettevõtluse suund, mille arengule Eestis ta kaasa aidata soovib. Sellest huvist lähtuvalt kirjutab ta praegu oma magistritööd, uurides ettevõtete vastutustundliku äritegevuse mõju ekspordi- ja investorsuhetele. Loe artikleid (6)