Kultuurisoovitused on rubriik, kus Edasi pakub “vähem on rohkem” põhimõttel ideid vaba aja veetmiseks. Püüame infotulvast välja noppida mõned omanäolised ja põnevad sündmused, mis võiksid uudishimulikule ja peavoolust kõrvalegi kiikavale lugejale huvi pakkuda. 

Teater

Vanemuise väikeses majas esietendus Anton Tšehhovi näidendi ainetel ballett “Neid oli kolm õde”. 

Tšehhovi klassikalist näidendit “Kolm õde” on lavastatud lugematuid kordi. Võiks ju arvata, et mida enneolematut sealt enam võimalik ammutada, aga on taas selgunud, et klassika on klassika ikkagi põhjusega.

“Tšehhov on tähenduslik autor ja tema tekstide sees on tuhandeid võimalusi iga kord uuel moel laval olla. Ka tantsulavastusena on see võimalik. Meie huviks olid lavastuse loomisel näidendi teemad ja probleemid, mis ei muutu ega aegu kunagi. Tšehhovi tegelased on haavatavad, kohati rumalad, kohati väga intelligentsed, seega alati ülimalt ja arusaadavalt inimlikes mõõtmetes – nii on vaatajatel võimalusi äratundmiseks ja samastumiseks palju,” leiavad stsenaariumi autorid Helena Merzin ja Marika Aidla.

“Neid oli kolm õde” lavastaja-koreograaf on Marika Aidla, näitejuht Helena Merzin, kunstnik Maarja Meeru, kostüümikunstnik Gerly Tinn, muusikalised kujundajad Ele Sonn ja Marika Aidla, videokujundaja Janek Savolainen, valguskujundaja Imbi Mälk. Vaata lähemalt: etenduse mängukava

Arhitektuur ja disain

Arhitektuurimuuseumis on avatud kahe suurkuju – Le Corbusier’ ja Alvar Aalto – loomingule pühendatud näitus “Peegeldused – Jari Jetsoneni fotonäitus”. Võrdlevate paaridena esitatud pildid on ühteaegu spetsiifilised ja universaalsed, ülistades moodsa arhitektuuri klassikute oskust olla ligitõmbav ja oluline ka üle poole sajandi hiljem. Näitusele saateteksti kirjutanud Soome tuntumaid arhitektuuriteoreetikuid Juhani Pallasmaa leiab kahte meest võrreldes, et arhitekti, autori ja persoonina oli Le Corbusier’l oluline roll moodsa ajastu ja kultuuri kujundamisel. Samas pakub tänasel päeval Alvar Aalto “väikesele inimesele” keskendunud bioloogiline, psühholoogiline ja empaatiline mõtteviis palju paremaid väljavaateid meie üsna ebakindlat tulevikku silmas pidades.

Kunst

• Tallinna Fotomuuseum

Maailma ühe hinnatuma rallifotograafi Jaanus Ree isikunäitus Ott Tänakust Tallinna Fotomuuseumis, mis kannab lakoonilist nime “Ott”, hajutab piiri spordifotograafia ning kunsti vahel olematuks. Eksponeeritud on nii jaanusreelikud rasketes tingimustes pildistatud dünaamilised maastikuvõtteid kui ka klassikalised portreefotod. Näitus jääb avatuks kuni 15. märtsini 2020.

• Eesti Tarbekunsti- ja disainimuuseum

Eesti Tarbekunsti- ja disainimuuseumis on värskelt avatud näitus “Mustrid: Kreenholmi tekstiilidisain 1963–2005”, mis tutvustab ajaloolise Kreenholmi manufaktuuri tekstiilitoodangut ja seda kujundanud kunstnikke. Näitusel tutvustatakse 1960ndate aastate algusest Kreenholmis tekstiilidisainiga tegelenud kunstnikke. Teiste seas saab ülevaate Irina Ševtšuki, Šamil Alijevi, Koidu Sirpi, Maasike Maasiku, Boriss Uvarovi, Nadežda Hlestkova, Tamara Barbarina, Natalja Kapajeva, Jelena Jupatova loomingust.

Kreenholmi manufaktuur oli 19. sajandi teisel poolel kõige kaasaegsem tööstusettevõte Vene Keisririigis ning mitu aastakümmet suurim tekstiilivabrik kogu Euroopas. Vabriku toodang teenis 1900. aasta Pariisi maailmanäitusel Grand Prix. Ettevõte tegutses kokku 153 aastat. 1917. aastal ühendati Kreenholmi asula Narva linnaga selle linnaosaks. Loe lisaks Kreenholmi ajaloost ja selle rollist Narva linnas Madis Tuuderi artiklist Sirbis.

Mood

Kogu veebruarikuu jooksul võõrustab Telliskivi Loomelinnakus asuv raamatupood Puänt kodumaise minimalistliku moemärgi Ennos hüpikpoodi. 

2018. aastal ilmavalgust näinud moebränd Ennos on eeskujulik näide skandinaavialiku minimalismi, naiselikkuse ja kvaliteedi delikaatsest kombinatsioonist, millesse on pikitud ka Ida-Euroopale omast praktilisust. “Idee seada hüpikpood sisse just nimelt Puändis tekkis sellest, et mulle endale see raamatupood väga sümpatiseerib ning proovin selle külastamiseks aega leida alati, kui Tallinnas viibin,” räägib Kersti Pohlak, peamiselt Pariisis resideeruv Ennose asutaja ja disainer. 

Raamatupood Puänt asub Telliskivi Loomelinnakus, aadressil Telliskivi 60A/1, Tallinn. Raamatupood Puänt on avatud esmaspäevast reedeni kell 11.00−19.00 ja laupäevast pühapäevani kell 11.00−17.00. 

Kino

Tartus Elektriteatris ja Tallinnas Sõpruses ning Artises linastub 14. veebruaril sõbrapäeva eriseansil prantsuse arthouse-kino tuntud film “Mees ja naine”. Mees (Jean-Louis Trintignant) on rallisõitja, naine (Anouk Aimée) töötab filmitööstuses. Nad kohtuvad juhuslikult. See kohtumine viib sõpruseni. Sõprusest sünnib sümpaatia ja tunded muutuvad aina tugevamaks. Imeliste kaadritega legendaarse linaloo taustal kõlab prantsuse helilooja Francis Lai maailmakuulus muusika. Film võeti üles värvilistes, mustvalgetes ja seepiatoonides. Sõbrapäeva eriseansil jõuab kinoekraanile filmi restaureeritud versioon.

“Mees ja naine” võitis 1966. aastal Cannes’i filmifestivali peaauhinna Kuldse Palmioksa. Samuti võitis film parima võõrkeelse filmi ja parima originaalstsenaariumi Oscari. 1986. aastal ilmus filmile järg “Mees ja naine: 20 aastat hiljem”. 2019. aastal valmis film “Parimad aastad me elus”, kus mees ja naine ning neid kehastavad näitlejad on vanuses 80+. Seda filmi on kinodes võimalik näha veebruari teisest poolest.

Kirjandus

Nali päästab maailma ehk äsja ilmus “Loomingu Raamatukogu kuldsarja” avateos – tšehhi esihumoristi ja satiirikirjaniku Jaroslav Hašeki juttude valimik “Geniaalne idioot. Huumori kool”.

Need on lood Eestiski palavalt armastatud geniaalse idioodi, vahva sõduri Švejki nooruspõlvest ja killukesed tema tegemistest maailmasõja päevilt, samuti leiab kogumikust autori kaasaja tõsieluabsurdi peegeldavaid igihaljaid humoreske.

Hašeki austaja Toomas Luhats on Švejki lugusid kommenteerinud järgnevalt: “Vahvat sõdurit olen lugenud kümneid kui mitte sadu kordi. Vahel otsast lõpuni, vahel veidi, aga isegi paari lõigu kaupa ja alati on äge. Nüüd aga selgus, et Hašekil on neid lugusid veel. Kuidas on võimalik, et viis humoreski Švejki noorpõlvest on minust mööda läinud? Teatan alandlikult, olen olnud idioot.”

“Loomingu Raamatukogu kuldsari” toob uues trükis lugejateni nõutud lemmikud maailmakirjanduse klassikast läbi kuue kümnendi. Aastas ilmub kuus raamatut. Loe kuldsarjast pikemalt siit ja Jaroslav Hašeki valimikust “Geniaalne idioot. Huumori kool” siit.

Muusika 

TIKS esitleb: Joshua Stephenzi LIVE 14.02 F-Hoone Mustas Saalis. 14. veebruaril annab oma esimese kontserdi andekas ja erilise helikeelega muusik/produtsent Joshua Stephenz (Carl Tuulik). Kontsert on sissejuhatus Joshua Stephenzi edasiseks koostööks plaadifirmaga TIKS Rekords.

Stephenzi esimesel live-kontserdil tuleb esitusele lugusid nii tema kevadel ilmunud omanimeliselt debüütalbumilt kui ka uuemat, veel avaldamata muusikat. Debüütalbumi lugudele on antud uus hingamine, segades omavahel akustilisi ja elektroonilisi instrumente. Kokku saavad Joshua armastus souli, R&B ja karge Skandinaavia ning elektroonilise saundi vastu. Kontserdil toob iga Joshua bändiliige muusikasse heliliselt midagi uut ja huvitavat, mistõttu on bänd väga mitmekesise ja omanäolise helipildiga.

Enne ja pärast kontserti plaadimuusikat TIKSu DJ-delt: Sander Mölder, Peeter Ehala ja sõbrad.

Klubi

Balti jaama külje all hakkab alates 7. veebruarist tegutsema klubi ja kultuurimaja Uus Laine, kus lisaks kontsertidele ja pidudele hakkavad toimuma ka loengud, väitlused, filmiõhtud ja viktoriinid. Uue klubi avajad konkurentsi ei karda ja leiavad, et just selline klubi on pealinnas puudu.

“Uus Laine on avatud planeeringu ja hingega lokaal. Kultuuriselts ja kogukonnabaar. Vahel on nädalavahetuseti õhtuprogramm, aga tingimata ei pea ka. Me arvame, et tugev kogukond seisneb ennekõike aruteludes. Avame uksed, et luua koht sisukatele mõttevahetustele ja muusikale. Kõik meie tegevused on sotsiaalse loomuga. Meie eesmärk on tuua inimesed kokku ja elavdada vestlust, mõttevahetust ja koosveedetud aega. Tahame pakkuda kultuuri erinevates vanusegruppides inimestele, olgu selleks debatt, kinoõhtu või kontsert,” selgitab seltsimaja üks eestvedajatest Madis Ligema.

Et hoida Uue Laine programmi võimalikult mitmekesisena, kureerivad seda igal kuul erinevad inimesed. Avakuu programmi eest vastutavad Madis Ligema ja Tõnis Hiiesalu. Nende valikutega saab end kurssi viia juba sel reedel, 7. veebruaril toimuval avagalal, kus esimeste artistidena õnnistavad Uue Laine lavalauad sisse Vaiko Eplik ja ansambel Robirohi.

Enne ja pärast live-etteasteid teevad DJ-puldis muusikalisi valikuid Madis Aesma, Bertil Tüvi ja Ott Kelpman. Üritus Facebookis.