Kadri Liik: Putiniga suhtlemine peaks olema põhjendatud

Venemaa president Vladimir Putiniga suhtlemine peaks olema põhjendatud, Sputniku sanktsioonide osas pingutas Eesti üle, britid on Brexitiga leppinud, tõdes välispoliitika ekspert Kadri Liik ETV saates “Esimene stuudio”.

Artikkel on esmalt ilmunud ERR-is.

Liik tõdes, et Putini poolt lähiajaloo teema tõstatamine on huvitav. “Ta tegi seda viisil, mis on šokeeriv. Süüdistada Poolat Teise maailmasõja puhkemises on ikka liig, mis liig,” lausus Liik.

Putin tahab Liigi sõnul Teise maailmasõja lõppu tähistada ja maailma liidrid Moskvasse tuua. “Aga kui ta tahab kätt sirutada ja Ukrainat selja taha jätta /…/ siis sellised avaldused teevad Moskvasse mineku raskeks, näiteks ka Angela Merkeli jaoks. Merkel veel mõtleb, et mida selle õnnetu olukorraga pihta hakata ja seda teevad ka teised maailma liidrid,” arutles Liik.

Liik tõi näiteks, et korduda võib see, mis juhtus 2014. aastal olümpiamängudega, kui Putin samuti lootis, et lääne liidrid kohale tuleksid, aga enne seda võttis ta vastu adopteerimisvastased ja muud diskrimineerivad seadused. “Pärast seda muidugi Lääne liidrid ei saanud olümpiale minna. Ma ei saa aru, miks ta nii teeb, ilmselt nende teemadega on tal tugevad tunded, aga see pole poliitiliselt mõistlik.”

Küsimusele, kas Eesti president Kersti Kaljulaid peaks 9. mail Moskvasse minema, vastas Liik: “Ma ei tea. Vaatame kõigepealt, kas kõigepealt kutse tuleb. Ma pole ka selles kindel. Siis vaatame, mis seis selleks ajaks on – kes läheb, kes ei lähe ja milliseks see teema ja narratiiv on kujunenud.”

Liik hindas, et Putin on kaalunud, kas tulla suvel Tartus toimuvale soome-ugri rahvaste maailmakongressile, kuid raske on öelda, kas ta tuleb või mitte.

“Mind on selle kutse juures häirinud see, et ma ei saa aru, miks me seda teeme ja mida me tahame saavutada. Ma ei ütle, et see oleks vale, aga ma tahan aru saada, mis on meie eesmärk. Ka see presidendi Moskva visiit – minu meelest Eestis nähti seda teistmoodi kui mujal maailmas. Mujal vaadati, et Eesti tegi sellise huvitava sammu ja mõeldi, et kuhu te edasi lähete. Aga Eestis vaadati Putiniga kohtumist nagu Everesti vallutamist,” tõdes Liik. Pärast seda ei küsita Liigi sõnul inimeselt, et kuhu sa lähed edasi, vaid inimene ootab šampanjat, aplausi ja lilli.

“See oli nagu suur asi iseeneses, et me Putiniga suhtleme. Ma ei ole kindel, et me mõtleme, et miks me seda teeme ja kuhu me tahame jõuda. See mind häirib.”

Venemaaga suheldes peaks olema selge, et mida sa teed ja miks.

“Ma ei ütle, et ei peaks suhtlema. Selleks on mitmeid võimalusi. Võib-olla tahamegi naabritega sidet pidada, et elu oleks ohutum. On hea, kui meil on Kremlis telefon, kuhu helistada. Kiidaksin heaks. Võib-olla tahame Venemaa ja Euroopa poliitikale kaasa aidata ja näeme Putinit selles valguses. Tahaks teada, et mida me teeme.”

Sputniku osas pingutas Eesti Liigi hinnangul üle üle sanktsioonide tõlgendamises, sest sanktsioonide all on Rossija Segodnja peadirektor Dmitri Kisseljov eraisikuna. Meediaagentuur Sputnik on Rossija Segodnja allharu.

“Muidugi ei ole Sputnik hea asi, kuid oleme talle elujõudu juurde andnud, oleme neile andnud olemise põhjuse. Venemaa näeb selle meediaväljaande diskrimineerimist. Meil ei tasuks selliseid võitlusi pidada, vähemalt mitte üksi. Kui meie karistame Sputnikut, siis nemad võtavad sihikule meie mõne päris ajakirjaniku ja kahju on suurem,” arutles Liik.

Maailm muutub Euroopa suhtes vaenulikumaks

Brexiti kohta ütles Liik, et mõned inimesed on õnnelikud ja mõned on õnnetud. “Vahepeal tundus, et Brexitit ei tulegi, aga nüüd see lõpuks juhtub. Arvan, et inimesed on olukorraga leppinud,” lausus ta. “Brexit ei anna hoogu Euroopa murenemisele, kogu see saaga on euroskeptikute tiibu kärpinud, isegi Marine Le Pen ei räägi enam EL-ist lahkumisest.”

Prantsusmaa president Emmanuel Macron püüab Liigi sõnul teha midagi suurt. “Tal on õigus ühes asjas – maailm muutub. 1990. aastad on läinud ja enam tagasi ei tule. Maailm muutub Euroopale ja euroopalikele väärtustele aina vaenulikumaks. Venemaa, Hiina ja isegi USA ei jaga enam meie nägemust. See peaks mõjutama ka EL-i välispoliitikat.”

Samas arvab Macron Liigi hinnangul valesti, et on vaja uut kontseptuaalset suhet Venemaaga.

“Kui meil peaksid olema Venemaaga ühised huvid, siis seda võib teha. Venemaaga saab koostööd teha, kui huvid ja nägemused langevad kokku,” arutles Liik. “Näiteks Iraani teemadel on Venemaa ja EL koostööd teinud, aga pole vaja uut maailmakorda ega kontseptsiooni, seda ei taha ka venelased. Venelased on väga skeptilised selliste suurte teooriate suhtes.”

Vaata saadet: Esimene stuudio