Maria Esko: “Loomingu Raamatukogu kuldsari” – kuue kümnendi lemmikud. Kellele ja milleks?

Mõtet anda uuesti välja hästi valitud kordustrükke inimestele armsaks saanud Loomingu Raamatukogusid on toimetuse laual rullitud juba mõni hea aasta.

Kui mina LR-is tegutsema hakkasin, oli “unistuste tabelis” oma sada nimetust. Iga raamat jõudis sinna omal põhjusel – mõne järele on lugejad palju küsinud, mõni on olnud tõeline pärl omas ajas ja nüüd taas vägagi asjakohane, mõni omast ajast ees ja tänaseks meeldivalt küpseks saanud. Esialgu on “Kuldsarja” raamatuid plaanis avaldada raamat iga 2 kuu järel, ja nii vähemasti järgmised 3 aastat. Kuidas edasi, seda näitab aeg.

Läbimõeldud valik, terviklik lugemiselamus

Minu sündimise ajal oli Eesti kohe-kohe vabaks saamas ja Loomingu Raamatukogu oli jõudnud ilmuda juba 35 aastat. Niisiis oli LR minu jaoks lihtsalt üks tore nähtus, mis on alati olemas olnud – ja kui isukalt ma ka poleks kuulanud värvikaid lugusid sellest, kuidas iga raamatu ilmumine oli nõukogude ajal nagu väike ime ja kuidas inimesed veetsid tunde mitte ainult piimasabas, vaid ka värsket LR-i oodates, ei kujuta ma seda kõike endale siiamaani päriselt ette.

Kui ma kaks aastat tagasi LR-i toimetusega liitudes kõiki ilmuvaid numbreid järjest läbi lugema hakkasin, sain ühtäkki aru, et selline järjepidev LR-itamine ongi suurepärane võimalus viia ennast kurssi selliste maailmakirjanduse pärlitega, milleni ma omapäi küll kuidagi ei jõuaks.

Absoluutselt iga valiku taga on asjatundjate soovitused, mitmed lugemised ja arutelud, rääkimata tipptasemel tõlkimis- ja toimetamistööst.

Järsku nägin meie tohututes arhiivikappides mitte enam tööd ja isegi mitte raamatuid, vaid justkui iseenda eest rääkivatest, aga ometi hoolikalt kokku sobitatud killukestest koosnevat maailmapeeglit, mille teeb kordumatuks ennekõike see, et need killud on valitud just siin, just nendel aegadel ja nendes oludes.

Muidugi ei tähenda see, et LR-i pretensioon oleks iial olnud kehtestada ennast maailmaajaloo kõige väärtuslikuma kirjasõna välimäärajaks – ma siiralt loodan, et nii hästi ei arva endast üleüldse mitte keegi. Nii nagu on kõigi 63 aastakäigu koostajate üldine eesmärk olnud tuua eesti lugejani võimalikult eriilmelist lugemismaterjali kõigist maailma paigust, loodab ka meie toimetus, et kuldsarja jaoks välja nopitud kuuikute näol on ennekõike tegemist meeldivalt isevärki ja samas omal kummalisel moel tervikuid moodustavate lugemiselamustega, mis kedagi päris puudutamata ei jäta.

Ma ütlen Loomingu Raamatukogu kohta vahel – rangelt hellitaval toonil – Kõigi Veidruste Koda, sest meie riiulile on senimaani hämmastavalt sõbralikult ära mahtunud nii ajugümnastikat võimaldavad teosed, mis pakuvad ehk peaasjalikult huvi kirjandusega erialaselt tegelevatele inimestele, krüptilised mõtteuiud, mille ilu seisneb paljuski sõnas eneses, kui ka hõrk ja muhe argihuumor, millega igaüks samastuda suudab.

Kuldsarja koostamise puhul mõtlesime muidugi pidevalt sellele, et valik võiks rõõmu teha kõigile neile lugejatele, kes meil juba olemas on, aga olla meeldivaks avastuseks ka neile, kellele LR-i raamatud tavaliselt näppu ei jää.

Võiks ju küsida, et milleks kaevata välja juba ilmunud teoseid – või milleks üldse midagi avaldada?! Olukorras, kus raamatud ei mahu enam poodidesse ära ja inimesi tabab paanikahoog ainuüksi mõttest, et peab sellest virvarrist kuidagi midagi välja valima. Just seepärast tasubki kuldsarja esikuuikusse suhtuda kui väga hoolikalt läbi mõeldud lugemissoovitusse!

Esimene kuuik

Nii nagu algavad head pidulikud kõned tavaliselt naljaga, mõtlesime ka meie, et sellise ettevõtmise avalöögiga võiks ikka naerda saada. Ei tea, kas Hašek ise kujutas ette, et inimesed veel peaaegu sada aastat hiljemgi tema juttude peale pisarateni naerda üürgavad, igal juhul jääb “Huumori kooli” ja “Geniaalse idioodi digiteeritud failide puhastamine mulle meelde kui tööülesanne, millega on raudselt kõige rohkem nalja saanud. Mäletan, et pidin tekste mitu korda üle käima, sest unustasin ennast pidevalt itsitama ja edasi lugema – oli ju ometi otsekohe vaja teada saada, mis juhtub, kui Švejk ja püroksüliin kokku lasta. Hašeki igihaljale absurdihuumorile lisavad omaette kummastava tasandi “Geniaalse idioodi” tõlkija Lembit Remmelga kirjutatud vahetekstid, mille oleme otsustanud täies ilus alles jätta. Ka vanemaid tõlkeid ei ole me tahtnud kuidagi kaasajastada, sest omaaegse eesti keele võlu käib asja juurde.

LR-i kuldsari Ingmar Bergmanita ei ole mingi LR-i kuldsari – suuresti tänu Anu Saluäärele, kes tegi meil 42 aastat imetlusväärset toimetajatööd, on Loomingu Raamatukogus ilmunud Bergmanit lausa kaheksa väljaande jagu. “Fanny ja Alexanderi” kasuks langes valik üsna kiiresti, sest tegu pole mitte ainult rabava lugemiselamuse ja toimetuse vaieldamatu lemmikuga, see on suurmeistri enda loometeel väga märgiline teos, mis sai kinolinale jõudes ka võõrkeelse filmi Oscari.

Erakordselt värvika elukäiguga Tommaso di Campanella astroloogilis-varakommunistlik ulm “Päikeselinn” väärib kindlasti uuesti esiletoomist. On tõepoolest kummastav lugeda 17. sajandi algul vangikongist kirjutatud teost ja leida selles sõnastada püütud ideaalide võrseid ka tänapäevastes mõttevoogudes – kas see on pigem hirmutav või meeldiv, on küsimus, mille üle saab igaüks ise juurelda.

Kundera on Hašeki kõrval ilmselt Eestis teine kõige hinnatum tšehhi autor, pealtnäha küll vägagi teisest ooperist – maailmasõdade aegseid olusid pilavatel humoreskidel ja kaasaegse tšehhi olustiku taustal põimuvatel keerulistel inimsuhetel ei tohiks justkui suurt midagi ühist olla. Ometi tekitas mõlema peen absurdikunst kiusatuse nad nimelt ühte aastakäiku kokku panna. “Veidraid armastuslugusid” peab autor ise murdepunktiks, mil temast sai romaanikirjanik, mistõttu langes valik selle teose kasuks.

Et Loomingu Raamatukogus on regulaarselt esseistikat välja antud, tahtsime seda joont esindava teose ka kuldsarja sisse tuua. Vähe sellest, et Bayard’i “Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud?” kadus pärast esitrükki poelettidelt veel enne, kui kõik huvilised jaole said, tähistab see tänuväärset oskust ennast mitte liiga tõsiselt võtta ja igaks juhuks kõiges natuke kahelda. Raamatu sisus vastatakse pealkirjas kõlavale intrigeerivale küsimusele nii teoreetilise arutelu kui ka maailmakirjanduse tähtteoseid – mis pahatihti kipuvadki lugemata jääma – puudutavate näidete abil.

Eestistki väga hinnatud nobelisti Doris Lessingi kolmest jutust koosnev “Imerohi ei ole müüdav” ilmus Loomingu Raamatukogu päris esimese aastakäigu viienda raamatuna. See tõsiasi ja teos ise illustreerivad vähemasti minu silmis kindlasti LR-i väikeste imede rubriiki, sest tegu ei ole mitte ainult maaliliste looduskirjeldustega viiekümnendate aastate Eesti inimese jaoks pigem tundmatust maailmast, vaid ka terava ja tundliku sissevaatega põliselaniku ja koloniseerija vahelistesse pingetesse. Krista Kaer, kes autorit isiklikult tundis ja kes on aastaid pühendanud tema loomingu eestindamisele, tõlgib “Imerohu” kuldsarja väljaandesse Lessingi Aafrika-juttude originaalkogumikust lugusid juurde, nii et on, mida oodata!

Kuldsarja järgmise paari aasta kuuikud on samuti kujunemas – ideid on meil muidugi terve aastakümne jagu, aga püüame kuidagi varbaid maa küljes hoida ja mitte sündmustest ette rutata.

Tänusõnad

Sarja teokssaamisele andis otsustava tõuke kirglik LR-i lugeja Ester Urbala, kes kõigepealt uuris, kas me ikka oleme kursis, et meil on raamatuid, mis tuleks jalamaid uuesti välja anda, ja seejärel tegi meile selgeks, kui teostatav kõik on – tuleb lihtsalt koos tegudele asuda.

Juba jaanuaris ilmuv kuldsari oleks jätkuvalt vaid unistus, kui meile poleks õlga alla pannud “Eesti novell”. Kirjastajatel on praegustes oludes vägagi raske pinnal püsida ja saadaval olevad toetused on paraku piiratud. Meie turg on imepisike ja kirjastajad omavahel paratamatult seotud, nii et ainult konkureeriv lähenemine ei pruugi siinsetes tingimustes lõppeks ei ühele ega teisele edumaad anda. LR-i ja EN-i koostööga loodame omal nahal järele proovides näha edu võtit pigem milleski ühises. See ei ole meil veel küll tavapärane nähtus, et üks Eesti asi teist endasarnast toetab, aga loodetavasti tegime nüüd otsa lahti ja näeme edaspidi kodumaisel kirjandusmaastikul mitmeid niisuguseid tandemeid!

“Loomingu raamatukogu kuldsarja” ja kogumikku “Eesti novell 2020” on võimalik hetkel eriti soodsalt tellida. Täpsema info leiab LR-i kodulehel
Kuldsarja avalik ja muhe avaüritus toimub 17. jaanuaril kell 18.00 raamatupoes Puänt, kus Hašeki teost esitlevad Mart Juur, Toomas Kall ja Andrus Kivirähk.

Otsi LR üles ka Facebookis ja Instagramis!

Maria Esko

Maria Esko

Maria Esko on Loomingu Raamatukogu toimetuse liige, korraldab Eesti Kirjanike Liidus lastehommikuid, noorte tõlkevõistlust ja suvekooli. Maria tõlgib ka ise, peamiselt prantsuse ja inglise keelest. Loe artikleid (1)