Katrin Saali Saul: naerata ometi

Hea suhte märk on see, et naeru ajal otsitakse pilkkontakti.

Arutasime sõpradega, millised head hetked meie poolsada aastat kestnud elus tulevad kõige eredamana meelde. Mäluskänneriga oma kogemustest üle käies leidsime, et kõige erksamalt kiirgavad hetked, kus sai palju nalja. Lõppotsus kujunes selliseks, et hästi elatud elus peab olema lõbusat, muretut naeru. Naer ja armastus üheskoos on maailma parimad asjad.

Naerdes tekib kontakt teis(t)e inimese(te)ga

Üks huvitav tähelepanek elust: sa võid arvata, et suudad oma sümpaatiat kellegi suhtes ainult enese teada, salajas hoida. Kui mingis seltskonnas inimesed naerma puhkevad, siis vaatab inimene automaatselt selle inimese poole, kes talle selles seltskonnas kõige sümpaatsem/lähedasem tundub. Ta ei saa sinna kohe midagi parata.

Seda teades on päris lihtne aru saada, kes omavahel klapivad ja kokku hoiavad. Vähe sellest, kui sa näed, et keegi nalja järel just sulle otsa vaatab, siis on suur tõenäosus, et ta tahab luua sinuga lähemat kontakti – kas siis tööalast või isiklikku.

Nii mõnigi inimene on teraapias rääkinud sellest, et ta sai oma partneri kõrvalsuhtest aru just siis, kui nad olid koos mingil seltskondlikul üritusel. Seda ei osata sageli sõnastada, mis häirekellad helisema pani, aga silmside nalja ajal räägib rohkem kui sada sõna. Kui sa ikka oma naisele või mehele nalja ajal otsa ei vaata, siis tõenäoliselt on sul seal seltskonnas keegi temast tähtsam inimene või oled sa oma partnerist tüdinenud, võõrandunud või olete lihtsalt riius.

Hea suhte märk on see, et naeru ajal otsitakse pilkkontakti.

Naer on parim indikaator ühiseks intellektuaalseks lainepikkuseks. Kui mind ajab miski naerma ja sinule on ka sama asi naljakas, siis oleme justkui “omad”.  Sarnane huumorimeel valideerib suhteid.

Targad ütlevad, et suhetes on inimese jaoks tähtsad kolm asja:

  • tunda, et ma olen oluline, 
  • tunda, et mind mõistetakse,
  • kuuluda kokku kellegagi, kes on mulle oluline.

Pilkkontakt naermise ajal täidab kõik need tingimused, seepärast naerul nii suur ühendav vägi ongi.

Pereterapeudid teavad, et kui suhtes on olemas veel nii seks kui ka naer, siis on võimalik suhet päästa.

Nalja põhjused ja mõjud

Kui inimeste arusaam naljast on väga erinev, kui nad ei saa naerda sama naeru, on paarisuhtes oht võõranduda.

Sageli on just huumor parim pingete ja ärevuse maandaja, kui olukord on pinev ja ebameeldiv.

Ent ka naljaviskamisega peab oskama piiri pidada. Pidev tolatsemine on sama piinarikas kui ummistunud naljasoon. Järjepidev naljategemine on suhteliselt kindel märk sisepingeist.  Üle võlli minev naljategemine on inimesel enamasti oma sisemise ärevuse, ebakindluse ja kohmetuse varjamise teenistuses.  Ta ei oska muud moodi olla. Ta ei oska olla teise inimesega kontaktis. Suure tõenäosusega võib tal olla raskusi ka iseendaga kontaktis olemisel.

Vast tead ka sina kedagi, kes püüab igat olukorda naljaks pöörata, temaga on tõsist vestlust pidada väga keeruline, mõnikord võimatugi. Mõnikord teevad sellised täiskasvanud ka veidraid hääli ja nad kujutavad ette, et kui nad kasutavad lapsikut intonatsiooni, mõjuvad nad naljakalt. Paraku on efekt teistele inimestele pigem eemaletõukav.

Lastelgi on kalduvus siis, kui ärevus läheb suureks, lollitada ja ohjeldamatult naerda, nii reguleerivad nemad oma infantiilsel moel oma sisemist pinget.

Teemad, mis inimesele nalja teevad, on otseselt seotud alaväärsuskompleksidega meie alateadvuses. Mõni inimene kohe peab iga kord, kui jutt seksuaalsusele läheb, onu Heino väärilise nilbuse viskama. Ma olen sageli mõelnud, miks mõned inimesed teatris iga kord ennastunustavalt naerda rõkkavad, kui keegi istmikuga seotud vulgaarväljendeid kasutab – ja seda ka siis, kui on tegemist tõsise etendusega. Võime selle alusel ehk nende komplekse paremini mõista.

Hea huumorimeelega inimestel sünnivad ebaõnnestumistest mõne aja möödudes lood. Bad choices – good stories, ütlevad inglased. Huumor aitab neil need luhtumised justkui teise võtmesse panna. See on oluliselt elutervem, kui suudad selle üle muiata, et rahvarohkel üritusel ninali kukkusid või kui juuksur kogemata su heledad juuksed rohekaks toonis, selle asemel et häbeneda, vihastada ja põdeda. Inimesed, kes suudavad enda üle naerda, tunnistavad ka kergemini oma vigu ja ebaõnnestumisi ning liiguvad kiiremini konfliktist lahenduse faasi. Nii et eluterve võime naerda mitte ainult ei soodusta kontakti teiste inimestega, vaid aitab leida kontakti ka iseendaga.

Terve inimese tunnus on võime enda üle naerda.

Huumori juures tuleb muidugi silmas pidada, et nali ei muutuks kellegi naeruvääristamiseks. Mitte iga kord ei adu me, millal meie nali kellelegi haiget võib teha. Mina näen oma praksises sageli, et üks partner kurdab, et teise naljad on solvavad.

Jah, naer on parim rohi kõigi haiguste vastu, aitab nii bronhiaalse nostalgia kui ka nakkusliku kiilaspäisuse puhul. Üks minut naeru pidavat teadlaste sõnul mõjuma sama hästi kui paarkümmend minutit trenni, tugevdab immuunsüsteemi, alandab valu, naerujärgne enesetunne sarnaneb sügava lõõgastusega. Rääkimata sellest, et üle keskealistel, kel vaod näos tugevad, on tänu ülespoole kerkinud suunurkadele väljanägemine oluliselt noorem kui neil, kel suunurgad allapoole.

Lapsed naeravad sageli põhjuseta. Meie ei oska põhjuseta naerda, meil on vaja põhjust.

Kahjuks pole paljudel naeruks põhjust. Mida sa naerad, kui elu on raske! Ennast naerma sundida ju ei saa. Selline naer, kus suu naerab, aga süda sees nutab, kahjuks ei ravi. Mida siis teha?

Naeratus kui kingitus teisele ja iseendale

Ma soovitaks kõigepealt naeratust. See aga eeldab pilkkontakti teise inimesega.

On palju inimesi, kellele on töösituatsioonis teisele inimesele otsa vaatamine loomulik, ent töövälises keskkonnas ei suuda nad pilkkontakti hoida, see tundub ohtlik või imelik. Paljudele meie kaasmaalastele on omane vaadata mujale, mitte silma. Näiteks käepärasele ekraanile.

Luba endal kogeda pilgu väge! Loo silmside sulle vastu jalutava inimesega, hoia sõbralikku silmkontakti sekund aega ja jaluta edasi. Kui silmside loomine ärevust ei tekita, lisa pilgule naeratus. Koge naeratuse mõju. Luba endal, näiteks valgusfoori taga seistes, naeratada su kõrval seisva auto juhile.

Vaata lihtsalt sekundiks talle otsa ja naerata põgusalt. Ei mingit flirti. Lihtsalt kohtuge korraks pilgus, vahetage sõbralik naeratus ja siis läheb kumbki omas suunas. Ära kingi oma naeratust suvaliselt: su naeratus on väike, kuid siiski eriline kingitus. Katsu valida ikka selline inimene, kes tundub sulle kingitust väärt. Mõni ei pane seda kindlasti tähelegi, ta on hõivatud oma teemadega ega vasta su naeratusele. Aga mõni kindlasti vastab.

Vaata, mis sinus toimub. Juhul kui sulle on antud lapsepõlvest kaasa hoiatus, et võõrastele ei vaadata otsa ega saati siis naeratata, kaalu, kas see tõekspidamine on tõesti seda väärt. Nii võib ka – aga siis on sul endal energiavahetuseks oluliselt vähem võimalusi. Kui otsustad naeratada, võib see su jaoks olla väga harjumatu, tunned ärevust, ebamugavust, ent see läheb harjutamisega mööda.

Naeratus ei kohusta millekski. Sinu sõbralikkus muudab vaid meie ühiskonda õige pisut lahkemaks. Eestil on seda praegu vaja. See on sinu väike maailmaparandus – anda imepisike kild energiat ühele inimesele.

Naeratus sobib “Tere!” asemele. Kui naeratus tuleb tervitusega koos, on üürike kohtumine soojem. See põgus naeratus annab võõrale su taga poejärjekorras või kõrvalautos väikese doosi energiat. Võib-olla pole talle ammu keegi naeratanud, sina annad talle hetkes sõnumi: “Ma märkasin sind”. Kõik. Energiavahetus on toimunud.

Aga ühiskonnaparandusest veel olulisem on see, mida sa naeratusega endale teed.

Kui su elu on parasjagu sellises punktis, kus naeru ja rõõmu on vähe, siis selles naeratuses endale on lahkus ja sõbralikkus. Ja kaastunne sinu enda suhtes, et su elu parasjagu sakib. Enesega tõrelemine ju ei aita.

Küsitlused näitavad, et inimesed kipuvad olema teiste vastu nii mõnigi kord lahkemad ja sõbralikumad kui enese vastu. Väga paljud on enda suhtes hirmus kriitilised. Nad ei naerata endale, neile tundub, et see on liigne enesega rahulolu märk.

Naer ei tule inimese ellu enne, kui inimene naeratama õpib. Kui praegu pole elus midagi sellist, mis naerma ajab, harjuta naeratamist. Endale ja teistele. Algul ainult suuga. Siis ka silmadega.

Samal teemal: Peresaade: maskid ja kaitsemehhanismid

Katrin Saali Saul

Katrin Saali Saul

Katrin Saali Saul on pereterapeut ja Vikerraadio psühholoogia-alase saate „Peresaade“ autor ja saatejuht. Oma kolumnides uurib ja kirjeldab suhteid, nende toimimise ja mittetoimimise seaduspärasusi. Tema sulest on ilmunud kolm raamatut: "Naiseks olemise kunst. Avasta oma naiselik vägi läbi arhetüüpide maagilise maailma" (2015), kirjanduskonkursi BestSeller aimekirjanduse kategooria võidutöö "Eluterve kärgpere käsiraamat"(2016) ja logiraamat „Aasta eredad hetked“ (2017). Loe artikleid (28)