Katrin Saali Saul: paarisuhte tähtsaim komponent – usaldus

Me tahame olla oma partneri peale kindlad. Siit tulebki üks kõige olulisem paarisuhte nurgakivi – see on usaldus. Neile, kel on usaldusega suhtes kõik korras, kõlab see ehk sama iseenesestmõistetavalt kui ma ütleksin, et päikeselisel päeval paistab päike. Ent ometigi just nii on – õnnelikud paarid räägivad kui ühest suust, et vastastikune usaldus tekitab neis turvatunnet, suurendab armastust ning võimaldab sõprusel ja seksuaalsel intiimsusel õitseda. Paarid, kel nii hästi ei suju, räägivad aga kui ühest suust – nad ei saa oma partnerit lõpuni usaldada. Küsimus pole ainult seksuaalses truuduses. Oh ei, see oleks liiga lihtne.

  • Kas ma usaldan oma partnerit rahaasjades, et me püsiksime kokkulepitud finantsstrateegia juures? Et ta ei kuluta rohkem kui oleme kokku leppinud või et ta on aus ja avatud nii oma sissetulekutes kui väljaminekutes?
  • Kas ta räägib mulle ausat juttu?
  • Kas ta peab meie kokkulepetest kinni?
  • Kas mu usun ja usaldan, et ta hoiab meie mõlema parimaid huve silmis, mitte ei mõtle egokeskselt, mis on vaid talle parim?
  • Kas ma võin olla selle peale kindel, et ta ei riidle minuga, ei tõsta häält, on minu suhtes soe ja hooliv? Isegi siis, kui minul on stress või ma olen keeranud midagi vussi. Ja ka siis, kui tal endal on stress ja tal endal on läinud midagi untsu.
  • Kas ta toob mulle rohtu, kui laman radikuliidiga voodis ja tõusta ei saa?
  • Kas ta on mulle toeks mu eneseteostuse või töö küsimustes? Kas ta on nõus võtma enda peale natuke rohkem meie ühistest kohustustest, kui mul on mingi ajakriitiline töö?
  • Kas ta julgustab mind arenema, et ma kasvaksin vaimselt suuremaks või hoiab ta mind tagasi?
  • Kas ta toetab mu unistusi?
  • Kas ta kaitseb mind ja astub minu eest välja kui vaja?
  • Kas ma saan olla tema peale kindel, et ta ei liigtarvita mingeid aineid, mis muudavad ta ebausaldusväärseks või lausa ebameeldivaks?
  • Kas mu partner võtab minu arvamust kuulda?
  • Kui meil on eriarvamused, kas saan loota, et me suudame need vastastikku selgeks rääkida või paistab tüli iga käänaku tagant?

Ühesõnaga – kas ta teeb seda, mida ta lubab, et teeb ja kas ta on see, kes ta ütleb, et ta on.

Me teame ju, et ka sõpruse põhiline omadus on usaldus. Partner peaks ideaalis olema su hea sõber, julgeksin öelda isegi – su parim sõber, kelle peale saad kindel olla. Kas su partner on su parim sõber? Kas sa usaldad oma partnerit? Kas sa usaldad avada ennast oma partnerile?

21. sajandi elu on kiire ja tegus. Kiirus ja rohked kohustused tekitavad stressi. Me ei saa kõiki ülesandeid endale kahmata. Me ei saa kõike üle kontrollida. Kui ma usaldan oma partnerit, siis meil vähemasti koduses plaanis asjad sujuvad. Asjad saavad tehtud nii nagu kokku leppisime ilma, et peaksin kõike üle kordama ja kontrollima.

Usaldus võimaldab lõdvestumist. Seevastu neil, kel oma partnerit usaldada pole võimalik, tõuseb stress.

Tülid ohustavad usaldust. Iga tüli tõmbab emotsionaalsest liidust justkui juustunoaga juustust õhukese laastu. Alguses ei pane tähelegi, et juustust ühe viilu võtad. Pikaajaline viilutamine õgvendab aga märkamatult suurt kera.

Võõrandumine võib tekkida millest iganes

Paarisuhtes võivad probleemid, mis viivad võimuvõitluseni ja sealt võõrandumiseni, tekkida millest iganes.

  • Olmest – millises korras peaks olema tuba või kapp, kelle vastutada on söögitegemine, koristamine, poeskäimine, prügi väljaviimine.
  • Rahast – kui palju ja millele võiks kulutada ning pingeist, kui rahaline ressurss on napim, kui kulutusi oleks vaja teha. Rahast oskavad probleeme tekitada ka need, kellele tundub, et partner kulutab liigselt sellele, mis tema väärtushinnangutega ei ühti (riietele, alkoholile, restoranidele, „eelmise elu“ kohustustele).
  • Ajast – kui tekivad erimeelsused, kui palju aega tahab kumbki partner veeta üksi oma tegemisi tehes, kui palju kahekesi ning kui palju kogu perega koos.
  • Seksist – kui ühe partneri seksuaalsed vajadused on teise omadest oluliselt suuremad või vabameelsemad.
  • Tujust – kui muudest valdkondadest tingitud halb tuju või tujutus pidevalt partneri peale välja valada.
  • Lapsekasvatamisest – kui partneritel on erinev nägemus sellest, mis on lapsele hea. Aga ka reeglitest, distsiplineerimisest ja sellest, kui palju kumbki partner sellesse valdkonda oma aega ja energiat panustama peaks. Eelmisest suhtest pärit lapsed võivad kärgperedes kujuneda tüliõunaks.
  • Väärtushinnangutest – kui partnereil on erinev nägemus eetikast, lubadustest kinnipidamisest või tõe rääkimisest. Siia alla kuulub ka arusaam, mille üle nalja viskamine on lubatud ja mille üle mitte.
  • Lähedusest – kui üks partneritest soovib suuremat kontakti, omavahelist rääkimist ja koosolemist kui teine. Nii võib suurema lähedusevajadusega inimene tunda, et tema vajadused ja ta ise pole partnerile nii tähtis kui ta olla sooviks. Ja väiksema lähedusvajadusega inimene tunneb, et partner muutub oma koosolemisevajaduses ahistavalt klammerduvaks.
  • Tööl käimisest – kui ühele partnereist tundub, et teine veedab seal põhjendamatult palju aega või saab oma tööpanuse eest liiga vähest kompensatsiooni. Mõnikord tundub lapsepuhkusel olevale vanemale, et sel kes tööl käib, on elu lill, võrreldes selle rutiiniga, mida tema kodus taluma peab. Samas kui töölkäija unistab sellest, et ta võiks ka kodune olla ja mitte tööl käia.

Tüli võib tekitada ka partneri hügieen, naer, matsutamine, autojuhtimisstiil või pelgalt see, kuidas too hingab. Rääkimata erimeelsustest, kas partneril võivad olla vastassoost sõbrad, kas ekspartneriga võib sõber olla või et kuhu võib poetada musta pesu. Mõnikord mäletatakse minevikku erinevat moodi ja dispuut, kumma mälu on õige, võib külvata tüli.

Mis teemadel sinu peres tülid tekivad?

Parimateski peredes tülitsetakse, aga…

Eriarvamused tuleb ju kuidagi ära lahendada. Kui rahumeelsel teel kokkuleppeni ei jõua, saab ka häälekamalt. Ega tülid ise veel inimesi ei võõranda ega lahku vii.

Ameerika psühholoog John Gottman väidab, et partneritevahelises suhtluses saab laias laastus märgata kahte suunda. On positiivnehooliv ja märkav suund. Need märkamised võivad olla sõnalised, aga võivad väljenduda ka hoolivates tegudes, asjade kinkimises, hoolivates puudutustes. Või need väljenduvad naeratuses, hellas ja sõbralikus silmavaates. See võib olla ka sõbralik hommikutervitus, kallistus või suudlus. Samuti hooliv küsimus – kuidas magasid, mis unes nägid, kuidas end tunned. See võib olla Sinu jaoks tehtud hommikusöök, kompliment välimuse kohta, tänuavaldus puhtakspestud auto eest, ettepanek teha midagi meeldivat. Ka ühiselt veedetud aeg, huvitatud küsimus õhtul – kuidas päev läks, kas sa vajad midagi, kuidas ma saan sind aidata jne. Kõik need märkamised suurendavad positiivset emotsionaalset sidet.

Ja siis on negatiivne suund – seal on kriitika, halvustamine, naeruvääristamine, ründamine, mitte kuulamine, ignoreerimine, mossitamine. Iseenesest mõistetav – need teguviisid lagundavad emotsionaalset sidet.

Gottman väidab, et kui paarilised iga ühe kriitilise remargi või mittehooliva käitumise kohta suudavad edastada ka viis toetavat ja positiivset märkamist, tegu või kommentaari, ei ohusta negatiivsus suhet. Viis positiivset justkui neutraliseerib ühe negatiivse. Aga muidugi, mida suurem on positiivsete remarkide, märkamiste või tegude arv võrreldes negatiivsetega, seda tugevam on suhe. Eriti õnnelikud paarid teevad Gottmani uuringu järgi kahekümne positiivse märkamise kohta kõigest ühe negatiivse. Õnnetutel paaridel on see skoor tavaliselt vastupidine.

Siit võiks teha targa järelduse – selleks, et su suhe püsiks tugevana, peaks headel aegadel suhtekontole justkui varusse koguma häid hetki ja märkamisi, sest siis on kehvematel aegadel kust maha võtta. Seda selleks, et kui suhtekontole pole kogunenud piisavalt positiivsust, viivad juba esimesed tülid konto miinusesse, kuna üksainus kehvapoolne tegu kriipsutab viiekaupa kontolt sinna avansiks kogunenud positiivsusest maha.

Milline on sinu suhte positiivsete ja negatiivsete remarkide skoor? Mis seisus su suhtekonto on? On sinna kogunenud piisavalt palju head, et elaksid üle ka halvad päevad? Kas sa panustad ise igapäevaselt sellesse, et see nn positiivne suhtekonto kasvaks, või mõtled, oh see on nii enesestmõistetav, et mu partner midagi teeb, selle eest ma teda küll tänama ei hakka?

Kuula saadet:

Katrin Saali Saul

Katrin Saali Saul

Katrin Saali Saul on pereterapeut ja Vikerraadio psühholoogia-alase saate „Peresaade“ autor ja saatejuht. Oma kolumnides uurib ja kirjeldab suhteid, nende toimimise ja mittetoimimise seaduspärasusi. Tema sulest on ilmunud kolm raamatut: "Naiseks olemise kunst. Avasta oma naiselik vägi läbi arhetüüpide maagilise maailma" (2015), kirjanduskonkursi BestSeller aimekirjanduse kategooria võidutöö "Eluterve kärgpere käsiraamat"(2016) ja logiraamat „Aasta eredad hetked“ (2017). Loe artikleid (8)