“Naabrid räägivad” on rubriik, mis käsitleb paar korda kuus lähimate naaberriikide (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa) meedias kajastamist leidnud teemasid, mis võivad ka Eesti lugejale huvi pakkuda.
Soome
Musta reede ostuhullus on vallutanud ka Soome
Kaupluste läbimüük mitmekordistub mustal reedel ka Soomes, kuigi tegelikkuses on hinnad harva oluliselt soodsamad. Uuring on nimelt näidanud, et eelmisel aastal tehti 800 netipoe 227 000 toote hindu jälgides järeldus, et sellel konkreetsel päeval sai tõesti tavahinnast odavamalt ainult 8% saadaolevast kaubast, kusjuures keskmine soodustus oli 16%. Eelmisel aastal esitati tarbijakaitsele 70 musta reede hindadega või kaupadega seotud segadusi käsitlevat kaebust. Loe edasi: YLE
Ühest inimesest koosnevate leibkondade arvu plahvatuslik kasv
Kui poliitikud ja avalik arvamus ajab ikka veel lastega perede kui prioriteedi juttu, siis tegelikkuses kihutab ühiskond Soomes ühest inimesest koosnevate leibkondade domineerimise poole. Juba praegu on 44 % leibkondadest nn üksikud, 1985. aastal oli see osakaal ainult 28%. Eelmisel aastal oli Soomes juba kümmekond sellist omavalitsust, kus ühe inimesega leibkondade osakaal ületas poole, kusjuures selle edetabeli liidriks on Turu (53,1%). Loe edasi: YLE ja YLE
Piima tarbimine muutuses
Soomes kaovad piimaklaasid söögilaudadelt ja aina suurem osa piimast tarbitakse hoopis juustuna. Eelmisel aastal tarbiti vedelaid piimatooteid vähem kui kunagi varem ja asjatundjate sõnul on oma osa piimajoomise languses ka kliimateemalisel arutelul, kuid see ei ole peamine põhjus. Juustu tarbimise suurenemist saab osaliselt seletada ka kohupiima populaarsusega, kuna statistika käsitleb maitsestamata kohupiima ja kodujuustu juustudena, kuid eks ole seegi “tahke”, mitte “vedel” piim. Loe edasi: YLE
Läti
Uuest aastast hakkavad ametnikud vigade eest oma taskust maksma
Kui uute eeskirjade kohaselt avastatakse riigikontrolli auditi tulemusel, et eelarvevahendeid või Euroopa raha kulutati konkreetses riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses valesti, siis peab organisatsioon ise tuvastama need ametnikud, kes vastutavad maksumaksjate raha omastamise või väärkasutamise eest ja leppima nendega kokku raha tagastamises. Kui kuue kuu jooksul ei ole suudetud vahelejäänuid vastutusele võtta, määrab trahvi riigikontroll ise. Loe edasi: Delfi
Haridusministri arvates liiga palju ülikoole, liiga vähe teadlaseid
Läti ülikoolides õpib 80 000 tudengit, kuid infrastruktuur võimaldaks vastu võtta 160 000. Haridusministri arvates tähendab see, et ülikoole on liiga palju. Samas on ministri sõnul Lätis teadlasi väga vähe, mis tähendab, et riik pole teadusuuringute arendamisse piisavalt raha investeerinud. Loe edasi: Delfi
NSVL-i ja Natsi-Saksamaa vormiriietuse kandmine üritustel omavalitsuse loal
Seimi vastav komisjon toetas avalikel üritustel NSV Liidu ja Natsi-Saksamaa vormiriietuse kandmise seaduse kompromissversiooni, mille alusel seda vormiriietust tohiks kanda ainult omavalitsuse loal, kui seda ei kasutata totalitaarsete režiimide ülistamiseks. Loe edasi: Delfi
Rootsi
Rootslastel on EL-is kõige pikem eeldatav tööiga
Eurostati uute andmete kohaselt on Rootsi elanikel EL-i riikide seas pikim eeldatav tööiga. 15-aastane Rootsi inimene võib eeldada, et on tööturul 41,9 aastat, vastav näitaja on Eurostati andmetel kõrgem ainult Islandil – 46,3 aastat. Teine äärmus on Itaalia, kus tööturul ollakse keskmiselt vaid 31,8 aastat. Keskmine eeldatav tööea kestus kogu EL-is oli 36,2 aastat. Loe edasi: The Local
Laulud aitavad kiiresti rootsi kõnekeelt õppida
Lisaks tavapärastele meetoditele on Rootsis leitud, et kohaliku keele õppimisel tuleb kasuks ka kohalikus keeles laulude kuulamine ja seda eelkõige õpikute ja keeleklasside kõrval kõnekeele mõistmiseks ning eneseväljenduse sujuvuse edendamiseks. The Locali lugejatel palutigi jagada kogemusi, et millised rootsi laulud on neid keele õppimisel aidanud. Loe edasi: The Local
Rootsi muutis üliõpilaste elamislubade reegleid
Rootsi muutis äsja üliõpilaste elamislubade eeskirju. Praegu võivad välismaalastest tudengid, kes soovivad Rootsis pärast kraadi omandamist edasi viibida, taotleda lisaks kuni kuuekuulist elamisluba, kui nad vastavad teatud kriteeriumitele. Uute reeglite järgi pikeneb selline lisaperiood aastale, kuid samas peab taotleja näitama, et ta otsib tööd või alustab ettevõtlust, on tööturu jaoks atraktiivne ja nõutud ning on võimeline ennast sellel ajal ka ära elatama. Vaata: YouTube
Venemaa
Peterburis remonditi üle 30 silla ja kaldapealse
Sel aastal remonditi Peterburis 31 silda ja kaldapealset, mis võib tunduda suure numbrina, kui mitte võtta arvesse, et Piiteris on sildu 350 kandis. Tänavuse navigatsioonihooaja jooksul avati linnas sildu laevadele 2300 korda ja mööda Neevat liikus 3100 laeva. Loe edasi: Kommersant
Giljotiini peenhäälestus Venemaa moodi
Valitsus kiitis heaks kontrolli- ja järelevalvetegevuse reformi, mida on hakatud rahvasuus kutsuma “Giljotiiniks”. Medvedev ise on selgitanud vajadust reformi järele nii, et varasemate perioodide jooksul kogunenud ülearusest koormusest (bürokraatia nii struktuuride, organisatsioonide kui ka nõuete ja regulatsioonide mõttes) vabanemiseks võetakse järk-järgult kasutusele regulatiivse giljotiini mehhanism ehk raiutakse ära ebaoluline. Reform peaks jõustuma 2021. aasta alguses. Loe edasi: Kommersant
Uue aasta algusest võib hakata kehtima krediidiamnestia
Järjest sügavamale võlasohu vajuvas ühiskonnas pingete vähendamiseks on tehtud ettepanek kuulutada Venemaal alates 1. jaanuarist 2020 krediidiamnestia. Ettepaneku alusel vabastataks kodanikud tarbimislaenude pealt määratud karistustest ja trahvide maksmisest ning sellesse kategooriasse kuuluvad ka hüpoteegiga tagatud laenud. Laenu põhisumma maksetingimused jäävad samaks. Loe edasi: M24