Coworking-keskuste eelkäijaks võib pidada 1995. aastal Berliinis uksed avanud C-base’i, mis oli ühiseks kontoriks hulgale IT-tegijatele. Nüüdseks on kolme aastakümnega üle maailma – Aasiast USAni – loodud kümneid tuhandeid koostöötamiskeskusi, kus igapäevaselt on tööd tegemas miljoneid inimesi. Rahvusvaheliste uuringute tulemused väidavad, et koostöötamiskeskustes on inimesed rohkem innustunud, positiivsemad ja isegi õnnelikumad võrreldes tavakontoriga. Koostöötamiskeskuste fenomeni uurimiseks ajasime juttu tööõnne uurija Tiina Saar-Veelmaa ja hiljuti pealinnas Maakri tänaval uue keskuse avanud Baltikumi suurima koostöökeskuste võrgustiku Worklandi asutaja Indrek Häälega.
Kuigi me sageli unistame töötegemisest suvilast või palmisaarelt, sülearvuti põlvedel, vajab enamik ikkagi pikemaajaliseks töötamiseks paika, kus on hea keskenduda, on olemas vajalikud seadmed ja kohvimasin ning võimalus korraldada kliendikohtumisi, koosolekuid või tiimikaaslastega mõtteid vahetada. Coworking, kus ühe katuse all töötavad koos eri ettevõtted, sai tuule tiibadesse küll IT- ja idufirmade toel, kuid tänaseks tegutsevad sarnastes keskustes ka n-ö klassikalised ettevõtted: konsultatsioonifirmad, väiksemad ja keskmise suurusega bürood, rahvusvaheliste brändide kohalikud tiimid ning vabakutselised.
Koostöötamise kultuur on ka Eestis jõudsalt kanda kinnitamas, ühiskontoreid on Tallinnas, Tartus, Pärnus ja mujalgi. Septembris avas Maakri tänaval endises paberivabriku hoones oma kolmanda keskuse Eestis avanud Worklandi asutaja Indrek Hääle sõnul on koostöötamiskeskused tulnud, et jääda. “Coworking ei ole juba ammu enam startup’ide trend, sest ka teiste valdkondade inimesed on koostöötamise omaks võtnud ja hindavad väga kõrgelt selle paindlikke võimalusi,” ütleb Hääl ja selgitab, et kui tavakontori rentimisel peab sageli sõlmima pikaajalise lepingu, soetama mööbli, kontoritehnika, kohvimasina ja korraldama internetiühenduse, siis koostöötamiskeskustes on kõik juba olemas, võta vaid oma arvuti kaasa ja asu tööle.
Hääle hinnangul kasutab aastaks 2022 coworking’ut 5 miljonit inimest üle maailma. Eestis, Lätis ja Leedus on aga oodata koostöötamiskeskuste töökohtade arvu kahekordistumist – tänasest 6000 töökohast võiks 2022. aastaks saada vähemalt 11 000.
Mõttetööd stimuleeriv keskkond
Kuigi põhjuseid koostöötamiskeskusesse tööle asumiseks on mitmeid, on ja jääb kõige olulisemaks alati asukoht ja ruumilahendus. “Kui uurida, kus inimestele meeldib tööl käia, osutub kõige populaarsemaks igast linnaosast mugavalt ligipääsetav kesklinn. Samas võib südalinnas modernse kontori sisseseadmine olla päris kulukas, kuid koostöötamiskeskuses saab ka mikroettevõte nautida kesklinnakontori luksust mõistliku hinnaga,” selgitab Hääl linna südames paiknevate keskuste menukust.
Asukoha kõrval mängib kontorite puhul aina olulisemat rolli töösõbralik keskkond. Näiteks Z-generatsioon, kes moodustab juba mõne aasta pärast 75% tööjõust, peab töökeskkonda palgast olulisemaks (1). See seab ka väiksemad tööandjad ruumide valiku osas keerulise ülesande ette.
Psühholoogi ja tööõnne uurija Tiina Saar-Veelmaa sõnul hakati Eestis mõistma, et töökeskkond mõjutab heaolu ja tööõnne, n-ö Skype’i ajastu alguses. “Esiti loodi lahedaid töökeskkondi konkurentsieelise tekitamiseks ja parimate palkamiseks. Mida läbimõeldum sai keskkond, seda selgemaks sai, kuidas see suhteid ja pühendumust mõjutab. Selgus, et lahe kontor pole lihtsalt boonus või nice to have detail, vaid sellel on otsene ja mõõdetav seos efektiivsuse ja töökvaliteediga,” lisab ta.
Veelmaa sõnul ongi koostöötamiskeskuste suurimaks eeliseks see, et neis on võimalik rakendada parimaid praktikaid ja teadmisi ruumipsühholoogiast ning keskkonna mõjust inimesele. “Me vajame loomupäraselt hubasust, kuna sünnime siia ilma soojast – kinnisest keskkonnast. Väiksena saadab meid soov onni ehitada, luua pesa ja samal ajal maailma avastada, leida uusi põnevaid radu,” sõnab ta. Niisiis peab üks ruum olema samaaegselt õdus ja põnev, ehk aju stimuleeriv, et parim osa meis välja tuua.
Inimesed on erinevad ja sageli on ühes töökohas keeruline kõikide soove arvesse võtta. “Koostöökeskuste ruumides leidub nurgakesi igale maitsele. Päeval, mil olen avatud ja soovin suhelda, uusi ideid saada, saan olla rahvarohkes paigas – ning keskendumist vajavate ülesannete tarbeks või energia kokkuhoiuks aga tõmbuda omaette nurka või vaikuseruumi,” selgitab tööõnne ekspert keskuste eripära.
Kaasaegsetes koostöötamiskeskustes on kõiki neid soove arvesse võetud: sisse on seatud n-ö vaikne ala, kus on hea töötegemisele keskenduda, telefoniboksid kõnedeks, nõupidamiseruumid, mugav köök, nurgakesed jutustamiseks ja ajurünnakuteks.
Kogukonnast uued kontaktid
Worklandi asutaja sõnul mängivad keskuste populaarsuses olulist rolli ka networking’u ja kogemuste vahetamise võimalused, need on eriti olulised just väiksemate tegijate jaoks. “Sotsiaalse poole osatähtsus töökultuuris kasvab ja pidevalt otsitakse võimalusi oma professionaalse tutvusringkonna kasvatamiseks.”
Hääle mõttekäiku toetavad sel teemal korraldatud uuringu tulemused, mille kohaselt 82% vastanutest ütleb, et coworking on suurendanud nende tööalaste tutvuste ringi, ning 64% väidavad, et networking koostöötamiskeskuses on oluline ärikontaktide ja -soovituste allikas.
“Kuigi sul võib olla vaid paari inimesega ettevõte, toob coworking juurde hulga kolleege, kellega kohvinurgas ideid vahetada või kelle seast endale kas koostööpartner või hoopis klient leida.
Lisaks korraldavad keskuste kogukonnajuhid liikmetele harivaid ja meelelahutuslikke üritusi, mis toetavad liikmeskonna meie-tunnet.
Veelmaa soovitab networking’u ja puhkepausi ühendamist õppida läänenaabritelt. Rootslastel on hea leid – fika, ehk ametlik kohvipaus koos teiste inimestega, mil ei räägita tööst, vaid puhatakse aju ja luuakse uusi suhteid. Just seda eesmärki teenivad väga hästi koostöökeskuste köögid. Erinevalt tavatöökohtade kohvinurkadest ei kiruta tema sõnul keskuste köökides ülemusi, napakaid protsesse ega infosulgu. “Inimesed, kes koostöökeskuseid kasutavad, on enamasti motiveeritud ja õhinal tegema just seda tööd, mida nad teevad, ning võtma ise initsiatiivi parema elu nimel. Head suhted ja kogukonnatunne on olulisim komponent püsival ehk eudaimoonilisel õnnetundel,” ütleb ta. Veelmaa lisab, et kui meie ümber on inimesi, keda imetleme ja kelle mõtted meid innustavad, sütitab see meid endid ja paneb tundma väärtusliku ning erilisena.
Veelmaa mõttekäiku toetavad uuringutulemused, mille järgi 10st vastanust pea 9 tunneb end koostöötamiskeskustes töötades õnnelikumana kui varem. Harvard Business Review’ andmetel avaldab koostöötamiskeskuste kultuur märkimisväärset mõju ka töötajate professionaalsele identiteedile ja seeläbi ka ettevõtetele endile. “Väga hea töine õhkkond paneb inimesed keskenduma oma eesmärkidele ning koostöötajad tajuvad suuremat paindlikkust, olulisust ja eduelamust oma töös. See innustab ka kõrvalolijaid ning on ilmselt ka põhjuseks, miks aina enam suurettevõtteid pakub oma meeskonnaliikmetele võimalust töötada aeg-ajalt koostöötamiskeskustes,” kinnitab Worklandi asutaja.
Mitte ainult trendikas
Koostöötamine pole lihtsalt trend, vaid on leidnud paindlike tööviiside seas oma kindla koha. Suurimate rahvusvaheliste kinnisvarafirmade hinnangul moodustavad coworking-keskused viie aasta pärast ligi viiendiku ärikinnisvarast. “Paljud ettevõtted ei ole veel osanud mõelda, et oma kontori rajamise ja selle administreerimise asemel on märksa lihtsam ja mugavam rentida endale kas vajalik arv töölaudu või privaatkabinet keskuses, võtta arvuti kaenlasse ja asuda tööle. Igapäevaste administratiivküsimustega alates kohvipiimast kuni printeri või koosolekuruumi valmisseadmiseni tegeleb keskus ja sellele oma väärtuslikku tööaega kulutama ei pea,” julgustab Hääl koostöötamiskeskuste võimalustega lähemalt tutvuma. “Muidugi ei saa praktiliste küsimuste kõrval tähelepanuta jätta n-ö pehmemaid väärtusi, mis meid inimestena tööle innustavad ja tegutsemas hoiavad.”
Allikad:
1 Signal research 2017 – How can coworking concepts support the innovation of big companies?
Märkus: Koostöötamise kontor Maakri tänaval on ka ajakirja Edasi toimetuse koduks.
