Elu talvel Lõuna-Eestis on nagu muinasjutt. Suvel on tegemisi palju, talvel on vabam aeg ja maainimene puhkab ning sõidab ringi. Talv on uuteks kogemusteks ning mu lemmikhobiks talikalastuseks. Mõned katked viimasest nädalast.

“Kõigepealt tahan ma aurusauna!” teatas vana mees teisele vanale mehele.

Ta lausus seda väga konkreetselt ning vaoshoitult õnnelikult. Oli kohe aru saada, et nad pole esimest korda Pühajärve SPA-s nädala sees hommikusel ajal. Kohtasin neid kahte meest riietusruumis, kui eelmisel teisipäeval abikaasaga last ujutamas käisime. Väga mõnus, maksad 4,5€ nägu ning su ümber on vähe rahvast ning laps on õnnelik, vaade suurepärane ning pärast tornikohvikut külastades pole seal üldse ühtegi teist külalist. See kõik on väga privaatne.

Maailmas maksab privaatsus kõige rohkem.

Me ei oska Lõuna-Eestis seda näha, sest ei puutu selle probleemiga igapäevaselt kokku. On ülimalt luksuslik käia odavalt väherahvastatud tasemel SPA-s ning see mõnus nautimine peegeldus ka selle mehe hääletoonis, kes kõigepealt tahtis aurusauna. Võttis oma dressid ja jopi seljast, panin plätad jalga ning läks.

Ja siis sattusime ühel päeval Riiga, sinna on paari tunni sõit Lõuna-Eestist. Ilm oli sombune, aga huvitavate toodete valik Riia turu angaarides oli kirju. Lätlased teevad tõesti head arooniaõlut ning õiged riia sprotid on tõeline premium toode.

Riias on loomulikult kümneid huvitavamaid kohti kui turg, kuid mõnes mõttes on turg endiselt linna elu süda. Turg on see koht, kus alkohoolikud ja gurmaanid kohtuvad, üks neist avastab uusi maitseid, teine lööb aega surnuks. Riias oli väga palju lund, täitsa huvitav teema, et Tallinnas polnud üldse lund, Valgas oli parajalt ja Riias päris palju. Nüüd muidugi sulas kõik ära, aga see selleks. Ühesõnaga, päevaseks väljasõiduks on Riia mõnus käega katsutav suurlinn. Tulevikus kasvab selle linna tähtsus ja tähendus veelgi.

Olen nüüd kolm korda käinud Peipsil kalal viimase kahe nädala jooksul. Kala on tulnud perele kenasti, praetud ahvenafilee on suurepärane toit ning nüüd laupäeval oli aega ka keeta ahvenast korralik supp.

Mina teen suppi nii, et alguses fileerin kala ära ning siis selgroogudest ja peadest keedan pikalt puljongi, seda puljongit ei tohi keema lasta, peab jälgima. Kui maitse on õige, siis kurnan puljongi ära ning lisan puljongisse porgandi, sibula, küüslaugu, kartuli ning kõige lõpust fileetükid. Keedumuna ning külmast välja võetud petersell ning roheline sibul lähevad ka supi sisse. Kokkuvõtvalt võib öelda, et selles supis on kõik ise kasvatatud või ise püütud. See on juba päris kõva teema, teha toitu, kus kõik tooraine on oma.

Ja millised on praegu vaated. Kuigi lumi sulas ära, aga mõned päevad on siiski külmemad ja kui siis päike on väljas, siis need päikeseloojangud on suurepärased. Ei jää muud üle, kui soovitada, et külastage erinevaid kohti Eestis ja lähiümbruses ka talvel. Meeletult ilus vaikne aeg.