Olen oma häälega tegelenud terve elu. See on mu peamine eneseväljendusvahend ja läbi laulu olen saanud väljendada end kõige nüansirikkamalt, peenemalt. Mulle meeldib uskuda, et ma sündisin lauljaks, et see on mu anne.
Ma kuulsin laulu juba emaüsas olles, kuna mu ema on laulja. Ja mis kõige tähtsam – looduse poolt antud andega, mitte õppinud laulja. Looduslikul andel on oma müstiline mõõde. Üks tähenduslik “lauljaks saamise lugu” ongi seotud mu emaema unistusega, kui ta oma tütart ootas. Täiesti muusikakauge inimesena kuulis ta kord üht lauljannat, kelle nimi oli Novella, tema hääl liigutas vanaema hinge ning ta soovis, et kui sünnib tütar, oskaks ta samuti nii kenasti laulda ning ta nimeks saaks…Novella! See soov täituski…ja kandus veel ühe põlve edasi. Loomuliku ande eest peame olema taevale tänulikud ning teenima oma kingitust, seda hoidma.