Helifilter on rubriik muusikast huvitatud lugejale, kus Edasi muusikatoimetajad Johanna Maria Mängel ja Liisi Voolaid vahendavad Eesti, aga ka suurema muusikamaailma uudiseid. Suve pühapäevakuul pikendame päikese ja puhkuse võnkeid rõõmsameelse räpi, voolava R’n’B, tüdrukutebändi ja ühe muheda venna kvaliteedipitseriga. Lisaks mõnusaid sündmusi, millega enda augustiõhtuid hedonistlikult täita.

Reliisid

Johanna soovitab: Banks – III

Enamus arvustusi, mis Banksi kolmandast kauamängivast räägivad, kuulutavad selle naise parimaks seniseks saavutuseks. Selle kooriga liitun ka mina ja kuigi Banski esimene singel värskelt “III” nimeliselt albumilt jäi juba mõned filtrid tagasi sõelale, väärivad ka kõik ülejäänud 12 rada mainimist.

Banks on alati olnud õnnetu armastuse agoonias seksikalt roomav moodsa R’n’B’i ja trap-popi oivaline kehastus. Ta on olnud justkui Weekndi feminiinne vastand, kuid miskipärast ei tõusnud Banks härraga samadesse sfääridesse. Võib-olla oli selle aastakümnendi keskel liiga palju sarnase produktsiooni ning õrnakoelise indie-vokaaliga naisartiste, et Banks oleks saanud jõuliselt esile tõusta, kuid “III” lennutab ta kindlasti kõrgemale.

Plaat on kahtlemata endiselt väga banksilik, kuid selles on varasemast enam enesekindlust. Autotuunitud kärisev ja võbisev vokaal on laetum, instrumentaaltaustad kolistavad ja katsetavad julgemalt ning produktsioon on küll intensiivne, kuid mitte väsitav. Elektroonilise R’n’B kihtide vahele mahub karedat ohkimist-hingeldamist, kurvameelseid klaveri meloodiad ning timbalandilikult sähvivaid sündiefekte. Ka kontseptsioonis on “III” naise kõige terviklikum plaat olles samaaegselt ühtne, kuid ennast mitte kordav.

Johanna soovitab: Chance the Rapper – The Big Day

Maailma kõige sümpaatsema räppari kuvandi teeninud Chance the Rapper on küll eelnevalt lansseerinud muusikat mixtape’ide vormis, kuid esimene ametlik album, mida ka härra debüüdiks tituleeritakse, ilmus alles selle aasta juulis. Ka “The Big Day” jätkab Chance’i iseseisvat muusika väljastamise traditsiooni ning ükski plaadifirma selle striimidest ja müügist kasu ei teeni. See ei tähenda muidugi, et maailma ühe tunnustatuima räppari esimene kauamängiv mingi põlve otsas nokitsemine oleks (eelmise, vaid striimimiskeskkondades väljastatud albumi “Coloring Book” eest teenis ta endale kolm Grammyt, mille hulgas ka parima räpalbumi trofee).

22 raja kallal on töötanud üle 20 produtsendi ning külalisartiste on muljetavaldavalt. Chance’i rõõmsameelse räpipeo ülevasse meeleolusse lisavad oma varjundeid näiteks Nicki Minaj, John Legend, Megan Thee Stallion, Ben Gibbard, En Vogue, Randy Newman ja Gucci Mane. Nagu nimigi ütleb, keerleb “The Big Day” Chance’i ning tema pikaaegse elukaaslase pulmapäeva ümber. Kuigi albumilt leidub ka tumedamaid toone nagu näiteks üllatavalt avameelne, emotsionaalne pihtimus “We Go High” ja kosmiliselt träpine “Roo” ning ka 90ndate R’n’B essentsi (“I Got You”) ja vanakooli house’i tiksumist (“Ballin Flossin”), katab tervikut valdavalt mehele omaseks saanud sillerdav gospel-räpi loor, mille sisse mähituna ei saa mitte naeratada, tantsida ja Chance’i isaks ja abikaasaks kasvamist tähistada.

Liisi soovitab: Mark Ronson – Late Night Feelings

Ronson on selline muhe vend (okei – produtsent, DJ, muusik, artist), kes justkui alati sõbralik, seltskonnas olemas, aga pigem nurgas, kust talle avaneb ruumile hea ülevaade. Samuti on tema lüli, kes oskab tõmmata eritaustatega lauljatest alati endale omase stiilitunnetusega tulemuse välja. Justkui kvaliteedipitser nii pop-, alternatiiv-, indie-, kui ka räppmuusikale, sidudes neid žanreid tihti veel ka omavahel. Ja nii samuti sel albumil.

Tegemist on “aeglase klappijaga” – olen seda suveläbi erinevatel hetkedel kuulanud, ja nüüd, roadtrippides Hiiumaale, mängis vaid tema album uuesti ja uuesti, avades enda eritahulisi vokaale, käike, elektroonilisi maastikke ja lüürikat. Ülimõnus tervik, kus iga lugu räägib tõesti oma lugu, ja isegi ei ole mingit ühtset teemat (kuigi tema live show’d toimuvad egiidi “Club Heartbreak” all, mis võiks viidata üliemotsionaalsele ja ehk isegi dramaatilise joonele läbi plaadi), kuid just järjestikku kõlavad need lood, kus pea alati erinev artist vokaalidel, täiuslikult. Kuuleme ikoonilist ja mitte-piiritletavat Miley Cyrust, eksootilise popi Camila Cabellot, puhta R&B jumalannat Alicia Keysi, tõusulaine YEBBAt, alternatiivset Lykke Lid ja teisi andekusi. Produktsiooni ja laulukirjutamise pitser on pandud ja järjekordselt perfektne, hõrk, kaasakiskuv ja omanäoline.

Liisi soovitab: HAIM – Summer Girl

See reliis teeb mind üliõnnelikuks! Õdede trio, pilli mängiv stiilne kooslus, kelle signatuuriks näiteks 90ndate R&Bst inspiratsiooni kiskumine ja sinna juurde käreda vinge Janis Joplini austus. No super mikstuur. Summer Girl on täpselt kuldse tunni ehk päikeseloojangu eelse puhkehetke veel pikemaks venitaja. Muruplats või rannaliiv, mõnus jook, parimad sõbrad ja ideaalne suvepäev selja taga. Loo kõlas on augustit – küpseks saanud kirssi, vedelemist, naudingut kirevast kogemusterohkest juulist, hedonismi. Lugu justkui kasvab ja kasvab, aga ei käi mäe tipus ära, vaid on täpselt see kulgemise kaaslane, mis võikski igavesti mängima jääda, kuni on uus päikesetõus, ja järgmine päikeseloojang, ja uuesti ja uuesti, mahedas suveõhtus, mis kestab veel..

Põnevad muusikaüritused juulis

Johanna soovitab: Triigi Filharmoonia Hooaja lõppkontsert: Maarja Nuut & Ruum 16.08

Alustasin suve Triigis ja seal plaanin selle ka lõpetada. Saaremaal, Triigi sadamas asuval ägedal laval tõmbavad kontsertkoha kolmandale hooajale joone alla Maarja Nuut ja Ruum ehk elektrooniline muusik Hendrik Kaljujärv, kellel aasta alguses vägev ühine debüüt – “Muunduja” välja tuli. Nuut ja Kaljujärv kulgevad mööda põnevaid heliruume technost pärimusmuusikani ning kes pole veel nende kõlamustrite kokku punumist kogenud, saab seda nüüd harmoonilises olustikus teha. Rohkem infot siit.

Liisi soovitab: RuhnuRahu festival 23.-25. augustil

Eesti väikseim festival – on mind alati tõmmanud, sel aastal ehk õnnestub ka kohale jõuda. Kujutluspilt meie oma väiksest paradiisisaarest, kuhu kohale ja kust ära saamine ei ole võib-olla kõige kergem, mis just lisabki retkele väärtust. Kohapeal vahetuid kontserte, taimetarkust, töötubasid, saare eheduse ja sealse elu tundma õppimist, loodust, ja lausa diskot. Rohkem infot siit.