Norra jazzi hinnatakse Euroopas kui kõrgekvaliteedilist põhjamaise jazzi suunanäitajat ja seda juba alates 70. aastatest. Pianist Ketil Bjørnstad, saksofonist Jan Garbarek, kitarrist Terje Rypdal, trompetist Nils Petter Molvaer ja bassist Arild Andersen panid aluse tänapäevasele isiksusekesksele põhjala jazzile, millest on eeskuju võtnud paljude maade muusikud.

Oslo jazzifestivali uus juht Øyvind Skjerven Larsen kinnitab, et praegu on Norra jazzil väga head ajad ja tal isiklikult on ambitsioonikas eesmärk muuta Oslo Euroopa jazzipealinnaks. Tänavune Oslo jazzifestival toimub 11.–19. augustil. Avakontsert Oslo uhkes Ooperimajas, kus esineb legendaarne pianist Ketil Bjørnstad, ongi välja müüdud, aga lisakontserdile on veel võimalik pileteid osta.

Eelnimetatud Norra jazzi alustalad on kõik maineka ECM plaadifirma artistid. Ja tähtsusetu pole ka asjaolu, et sajad ECM-i artistide albumid on salvestatud Oslos asuvas Rainbow Studios, kus töötab üks ECM-i parimaid helirežissööre Jan Erik Kongshaug.  Oslos asub ka üks Euroopa mainekamaid jazzklubisid Victoria, kus võib jazzi kuulata kuus päeva nädalas; 250 kuulajat mahutavas klubis esinevad kõrvuti omadega ka väga paljud maailma tippartistid.  Programmi näeb siit, aga pea meeles, et juuli on klubil puhkusekuu, sest siis saab jazzi nautida arvukatel festivalidel.

Millal hakkas Norra jazzil hästi minema?

Täpselt ei tea, aga tõuke selleks andis kindlasti Jan Garbareki muusika edu maailmas. Aasta oli 1970, kui plaadifirma ECM andis välja esimese Jan Garbareki heliplaadi “Afric Pepperbird”. 1974. aastal ilmunud “Witchi-Tai-To”, mis valiti ka ajakirja Jazz Forum poolt aasta albumiks, saavutas juba laiema rahvusvahelise tunnustuse. Selle nimilugu on muide meie saksofonitähe Raivo Tafenau üks lemmiklugusid. Kokku on Garbarek ECM firmamärgi all mänginud pea 60 albumil. Tore on tõdeda, et legend on kokku neli korda Jazzkaarel ja Jõulujazzil esinenud. Garbareki kaunikõlaline meloodiline saksofonimäng on mõjutanud mitme põlvkonna heliloojaid-saksofoniste. Sama võib öelda ka trompetist Nils Petter Molvaeri kohta, kes jõudis norralikest helimaastikest elektroonilise mitmekihilise muusikani ja tänaste klubirümideni. Trompetist käis Jazzkaarel esmakordselt juba aastal 1992 ansambliga Masqualero, kus mängis ka Norra tänane bassilegend Arild Andersen.     

Norra jazzi mõjukate persoonide hulka kuuluvad kindlasti ka eelmainituist põlvkond või kaks nooremad heliloojad-muusikud: klahvpillimängija Bugge Wesseltoft, laulja Sidsel Endresen, saksofonist Trygve Seim, kitarrist Eivind Aarset, trompetist Arve Henriksen, laulja Mari Boine jt ning nemadki on Jazzkaarel esinenud.

Veelgi noorema põlvkonna tähed on trompetist-multiinstrumentalist Mathias Eick, bassist Steinar Raknes, saksofonist Marius Neset, kes on alustanud võimsat rahvusvahelist tähelendu. Norras on ka väga häid lauljaid-loojaid, nagu Kristin Asbjörnsen, Beady Belle, Bernhoft jt. Kõige noorema põlvkonna tõusvatest tähtedest on Eesti kuulajaile tuttavad bassist-vokalist Ellen Andrea Wang ja saksofonist Hanna Paulsberg; nemad koos Rohey Taalahiga moodustavad trio GURLS, mis on lühikese ajaga pälvinud laia rahvusvahelise tunnustuse. Edukalt on kulgenud ka viimasel Jazzkaarel esinenud helilooja-pianisti Eyolf Dale karjäär, kes on võimekas nii sooloartistina kui ka suure ansambli helilooja ja juhina.

Artiste, kes võiksid paeluda Eesti kuulaja tähelepanu ja kes pole siinmail veel käinud, on Norras uskumatult palju. 

Tuntud talente ja uusi tegijaid tasub avastada ka suvistel Norra jazzifestivalidel. Mai alguses toimunud Trondheimi jazzifestivalil kuulsin mitmeid huvitavaid ansambleid. Nende seas on väga eriline visuaali, elektroonikat ja vabaimprovisatsiooni siduv vokaalansambel Trondheim Voices, kes on juba Eesti ärksamatele kuulajatele tuttav. Värskelt mõjus ka lauljatari-klahvpillimängija Kristi Huke ansambli norra ja india kõlaeesteetikat siduv muusika. 

Tugevate instrumentalistide seas ei saa nimetamata jätta pianiste, kelle triod või ka pisut teistsugused koosseisud on väga armastatud nii Norras kui ka paljudes teistes maades. Kõik nad on omamoodi huvitavad, kuid ühiseks jooneks on ikkagi põhjamaine laadiline jazz ja isikupärane meeloodiline joonis. Tord Gustavseni ja Bugge Wesseltofti kõrval teevad ilma Espen Bergi, Espen Erikseni ja Helge Lieni Triod, tugevate jazzpianistide pink on Norras väga pikk.

Üks vaimustavamaid klaveritrio kuulamise kogemusi sai mulle osaks paar aastat tagasi Edvard Griegi muuseumis, kus kontserdisaali otse loodusesse avanev lava tagasein lõi tunde looduse ja muusika ühtsusest, mis on ka üks Norra jazzi läbivaid jooni.

Kui plaanite suvist reisi Norrasse, siis minge kindlasti külla ka Edvard Griegile Troldhaugenisse, helilooja vaim on seal kindlasti kohal. 

Suur osa Norra suvistest festivalidest on juba toimunud – Maijazz Stavangeris, Jazzifestival Trondheimis,  Nattjazz Bergenis, mõni neist tasuks järgmise aasta plaani panna. 

Norra festivalisuves on aga paljugi veel ees.

• 3.–6. juulini toimub Konsberg Jazz festival, kus saab kuulata Trondheim Jazz Orchestrat ja meil sel kevadel esinenud koosseisu Bernhoft & The Fashion Bruises jt norra tippe, vaadata filme jazzmuusikutest. Festivali välisartistide tähesadu on muljetavaldav: üles astuvad Jacob Collier, Jamie Cullum, Amadou & Miriam, Cory Henry & Funk Apostles, Take 6, Cecile McLorin Salvant, Angelique Kidjo, Lizz Wright jt.  
• Molde Jazzil, mis toimub 15.–19. juulini, saab tähtede, nagu Gregory Porter, Melody Gardot, Ambrose Akinmusire, Jazzmeia Horn, Take 6, Joshua Redman, Bill Frisell kõrval kuulata ka norra silmapaistvaid muusikuid, nagu Steinar Raknes The Stillhause Band, Rymden. Hakon Kornstadt Trio ja Susanna kontserdid on kirikus. Molde jazzil mängib kindlasti kaasa maaliline loodus.
• Oslo Jazzil, mis toimub 11.–19. augustini, saab Gilberto Gili jt tähtede kõrval kuulata Nils Petter Molvaeri, Hakon Kornstadti, Kristin Asbjörnseni, Hanna Paulsbergi ja paljusid teisi. Kahjuks kohtab nende festivalide kavades harva teiste Euroopa maade jazzi esinumbreid. 

Loodame, et Oslo jazzifestivali uus pealik Øyvind Skjerven Larsen suudab täide viia unistuse – Oslo Euroopa jazzipealinnaks ja küllap siis saab Oslos kuulata rohkem ka põnevat Euroopa jazzi. Ja kui täitub ka eestlaste unistus lennata kõigisse Euroopa pealinnadesse otse Tallinnast, siis saame Norra ja maailma jazziga veel suuremateks sõpradeks. Igatahes tasub Norra jazzil kõrv peal hoida, sest siin on, mida nautida ja mille järgi meie muusikutel joonduda.

Rubriik “Jazzkaare fookuses” on ajakirja Edasi ja Jazzkaare koostööprojekt, kus tutvustame ja arutleme maailma ja Eesti jazzmuusika trendide üle ning võtame luubi alla põnevad valdkonda puudutavad jazziteemad ja esinejad.

Anne Erm

Anne Erm on festivali Jazzkaar asutaja ja kunstiline juht ning jazzivaldkonna promotoor Eestis. Loe artikleid (20)