Õpetajaamet kuulub nende hulka, millele visionäärid lubavad tulevikku ka siis, kui robotid peaaegu kõikjal mujal inimesi asendavad.
Ent kui kauges tulevikuski seisab klassi ees lihast ja luust inimene, on sel mõtet ainult siis, kui ta on isiksus. Mitte isiksus selles mõttes, kellena psühholoogiateadus näeb meid kõiki, vaid inimene, keda kutsume isiksuseks argikeeles – keegi, kes tõuseb eredalt paljude hulgast esile. Kui koolis ei tööta isiksused, ei ole vahet, kas klassi ees on inimene või robot. Oleme õpilastega mõnikord fantaseerinud, mida peaks robot suutma, eelkõige kuidas klassis korda hoidma – ja uskuge, see on võimalik. Väike vihje: lahendus on loomade jaoks juba olemas, inimeste tarvis tuleb see disainida kuidagi… inimlikumaks. Ja veel peab leppima sellega, et sõnakuulmatul ja laisal õpilasel on koolis jälle mõnikord valus, mitte väga, vajadust mööda.