Igor Kaasik: isiksused ja tulevikukool. Kooliõpetaja kolumn

Õpetajaamet kuulub nende hulka, millele visionäärid lubavad tulevikku ka siis, kui robotid peaaegu kõikjal mujal inimesi asendavad.

Ent kui kauges tulevikuski seisab klassi ees lihast ja luust inimene, on sel mõtet ainult siis, kui ta on isiksus. Mitte isiksus selles mõttes, kellena psühholoogiateadus näeb meid kõiki, vaid inimene, keda kutsume isiksuseks argikeeles – keegi, kes tõuseb eredalt paljude hulgast esile. Kui koolis ei tööta isiksused, ei ole vahet, kas klassi ees on inimene või robot. Oleme õpilastega mõnikord fantaseerinud, mida peaks robot suutma, eelkõige kuidas klassis korda hoidma – ja uskuge, see on võimalik. Väike vihje: lahendus on loomade jaoks juba olemas, inimeste tarvis tuleb see disainida kuidagi… inimlikumaks. Ja veel peab leppima sellega, et sõnakuulmatul ja laisal õpilasel on koolis jälle mõnikord valus, mitte väga, vajadust mööda.

Aga jah, isiksus. Kindlasti soovib valdav osa vanematest, et nende laste õpetaja oleks keegi selline, aga on see ikka kindel? Kohe vaatame.

See juhtus ühe tuttavaga umbes 25 aastat tagasi. Tema koolis töötas silmapaistev õpetaja, tuntud üle Eesti. Minu tuttav, ütleme et Peeter Iks, oli tema aines väga andekas, võinuks käia olümpiaadidel, aga oli tugev ka spordis. Viimane pakkus talle rohkem huvi ja selle võrra vähem pühendus ta ainele, vähemalt õpetaja arvates. Nii sai siis Peeter muudkui aga neljasid ja pidi kuulama õpetaja nurinat, et raiskab end spordile. Ühel veerandil otsustas Peeter siiski saada viie. Kui hinnetepaneku aeg oli käes, kutsus õpetaja ta enda juurde, uuris hindeid ja ütles siis: “Ma näen, õpilane Iks on võtnud nõuks saada viie.” Ta võttis pastaka, lisas hinnetele paar kahte ning jätkas: “Aga see oleks ju selge enesepett,” ning pani kokku jälle nelja.

Õpilane, kuigi siis vihane, meenutab nüüd õpetajat suure soojusega. Selleks peab muidugi ka ise isiksus olema.

Isiksustega on keeruline. Tihti lubavad nad endale veidrusi: mõni näiteks joob tunnis kohvi (ise joob, aga õpilastel ei luba), mõni kutsub konsultatsiooni reedeõhtul kell 9, teine laupäevahommikul kell 9 (ja käiakse mõlema juures).

Isiksustel on tavaliselt hea huumorimeel, mida lapsed hindavad õpetaja juures vaat et kõige enam, aga huumor on selline peru ratsu, et viib kaugele, ent mitte alati õiges suunas. Aga kõige enam vajab selline inimene vabadust ise otsustada, ja kas tal see vabadus on, sõltub direktorist. Kui see on ise isiksus, ja tihti on, siis tunneb õpetaja end kindlalt, kui ei ole, ja tihti ei ole, siis ei tunne.

Isiksused on sageli keerulised natuurid, ergu närvikavaga. Kui lapsevanemad hakkavad talle ettekirjutusi tegema, ta heitub. Kui teda nimetatakse klienditeenindajaks, ta solvub või vihastab, sest usub end täitvat ülimat missiooni. Sõnad, nagu muutunud õpikäsitlus, ümberpööratud klassiruum ja väärtuspädevus, tekitavad temas sügavat umbusku.

Kõige enam segadust tekitab temas väide, et õpilased ja õpetajad on koolis võrdsed. Ei ole.

Veelgi enam, ka vanemad ei ole õpetajaga võrdsed. Ning, jumala eest, isegi haridusministeeriumi ametnikud eesotsas ministriga ei ole õpetajaga koolis võrdsed. Õpetaja on kõrgelt haritud proff ja tunneb oma ala paremini. Kui ta hiljem satub sõitma trolliga, roolis mõni lapsevanem, siis on osad vahetunud, trollijuht on proff ja õpetaja ei lähe temalt rooli krabama.

Üks on kindel: isiksused ei kao koolist kuhugi, õpilaste hulgas on neid alati. Ja siit kohe suur küsimus: kas lõpututest reformidest ära nuditud kool suudab olla neile tõsiseks partneriks?

Ah jaa, kuidas siis on selle õpetajaga, kes õpilasele kahed juurde kirjutas? Kannatame sellist oma lapsega töötama või ei? Mitte veel, aga ootamatult varsti võib vastusest sõltuda, mis koolis meie lapsed õpivad. Kas sellises, kus õpetajateks on ekslikud ebatäiuslikud inimesed või seisavad nende ees robotid.

Igor Kaasik

Igor Kaasik

Igor Kaasik on eesti keele ja kirjanduse õpetaja varsti juba 40 aastat. Alates 2016. aastast on tal ka õigus õpetada matemaatikat põhikoolis. Kooli kõrvalt on ta 24 aastat tegev ettevõtluses raamatute kirjastajana. Kord kuus kirjutab ta Edasile koolielust nii nagu see klassi eest välja paistab. Loe artikleid (16)