Nikotiini peetakse suurima sõltuvust tekitava potentsiaaliga aineks. Umbes iga neljas kes proovib natukene aega suitsetada, jääbki suitsetajaks. Heroiini puhul hinnatakse sõltuvuse kujunemise riskiks ühte kümnest. Ometi kardetakse heroiini rohkem. Ilmselt heroiinisõltlasi kajastavate kuvandite ja hirme külvavate uudiste tõttu. Sigarettidesse suhtutakse kultuurse tõrjuvusega, loovutades valikuõiguse inimestele endile. Juhul kui tegemist on täiskasvanuga. Laste puhul tundub oht rängemana ja neile võib jagada õpetusi, mis eristab õiget ja vale.
Nikotiini suitsetamises võib eristada kahte sõltuvuse ilmingut. Mõjuaine kestval kasutusel kujunevad närvisüsteemi rakkude koostöös välja uued kohandumised. Mõjuaine puudus häirib väljakujunenud uut normaalsust ja sellega kaasneb ebamugavus. Kehva tunde summutamiseks otsitakse uut doosi kuni see leitakse. Ajas kordudes kujuneb välja nõiaring, millest väljumine nõuab üha suuremat kannatust. Umbes nii võiks kirjeldada sõltuvuse bioloogilist protsessi.
