Meelis Kubits: õhtul sada protsenti, hommikul variante pole. Ülestunnistus #25

Suurim ja absoluutselt hindamatu kogemus, mida on võimalik väljaspool Eestit suursündmusi korraldades saada, on kohaliku kultuuri tundmaõppimine kogu tema värvilisuses. Kriitilistel hetkedel võib seda nimetada kultuuride laupkokkupõrkeks. Sa lihtsalt lähed oma olematu elukogemuse pealt, kuulad küll tähelepanelikult kõike, mida räägitakse, aga vastu nina saad ikka eeskätt seepärast, et alahindad kultuurilisi erinevusi.

Keskmiselt eeldab ühe aktsiooni korraldamine 6-7 korda kohalkäimist selleks, et välja valida usaldusväärsed koostööpartnerid, rääkida läbi ametivõimudega, mis aga peamine, saada aru kohalikust keskkonnast – kas ja kui oodatud oleme. Oleme olnud oodatud. Eesti maine on hea ja see on meist igaühe teha ja mõjutada. Üheksakümnendate keskpaigas sõlmiti Eesti üks olulisemaid ühiskondlikke kokkuleppeid, mille võiks kokku võtta kuidagi nii: “kodus võime kakelda kui palju tahes, aga väljaspool riiki Eestist halba ei räägi.” Kahjuks see kaup täna enam ei kehti. Päris piinlik on vaadata abituid katseid käia Brüsselis omade peale kaebamas ja pidada töövõiduks järjekordset paskvilli riigis toimuva suhtes, kuigi igale lugejale on kaugele aru saada, et algallikad on pärit Eestist. Kriisi pole ollagi, aga kitumine on kuidagi väga hinnas. Mida siis imestada selle üle, et tõelises kriisis, sõja –ja okupatsiooniajal, leidus vihkajaid, pealekaebajaid, küüditajaidki. Ma ei näe, et see praegune muster kuigivõrd nõukaajast erineks. Eks sellevõrra langeb suurem koormus Eesti välisteenistusele.

Viimase kohta on oma kogemuse põhjal öelda vaid häid sõnu. Sõltumata ajast ja riigist on kontaktid suursaadikutega olnud eranditult meeldivad. Kuna tegemist on olnud kodanikualgatusega, siis olen üritanud asju korraldada nii, et riigi esindajad ei peaks suuri kohustusi võtma. 2013. aasta rahvadiplomaatia missiooni „kõik sõidavad Jerevani“ oli välisministeeriumil väga suur roll, et need pealt 250 Jerevanist Tallinnasse lennanud tudengit ja kultuuritegelast siiski said ja küllaltki operatiivselt Shengeni viisad. Eesti suursaadik resideerub Tbilisis ja konsulaarülesendid täitis sel ajal Eesti riigi volitusel Leedu saatkond. Leedukad olid vastutulelikud, kuigi viimasel hetkel otsustasid siiski korraldada viisade andmisel väikese äri. See ei ole etteheide. Nad nägid selle töö juures suurt vaeva.

Tähtajad, lubadused ja sõna tähendus kokkuleppes on eri kultuurides erinev.

“Meelis jan. Sul on sellised soovitused, ütle mis ma saan Sinu jaoks teha?” – “Ruben jan, ei ole vaja midagi erilist. Kui, siis võib olla on võimalik mõni auto või mikrobuss mõneks päevaks meie kultuurirahva teenistusse saada. Teate küll, meil tulevad mitmed tuntud kultuuritegelased, Anne Veski teiste seas. Võib olla olete kuulnud?” – “Meelis jan, Sa ütlesid mõni auto ja mõni buss? Annan teile sada bussi. Sada protsenti.”

Minu Armeenia sõbrad ja kohapealsed abilised olid ammuilma hoiatanud, et kui hakkavad kõlama lubadused stiilis sada protsenti, siis on selge, et midagi ei juhtu. Armeenlased ise armastavad öelda „õhtul sada protsenti, hommikul variante pole“. Kuu aja pärast Jerevanis olles teen kokkulepitud ajal kõne.

“Ruben jan, kuidas meil läheb, kas õnnestub mõni auto saada.” – “Meelis jan, anna andeks. Olen Dubais, tulen nädala pärast.”

Nädala pärast oli muidugi hilja. Aga nagu paar lugu tagasi kirjutasin, lahendas kogu meie transpordiprobleemi tolleagse presidendi vend Levon Azatovich.

Vaatamata mõnele südantmurdvale loole, mis ei ole kindlasti see vestlus kohaliku mingarhiga, tekkis Armeenia missiooni ettevalmistades siiski mitmeid häid sõpru ja mõttekaaslasi.

Täispikkuses saavad Edasi Eksklusiiv artikleid lugeda püsitellijad.

Edasi lugemiseks loo lugejakonto ja tee PÜSIMAKSE PANGAS 5€/kuus.
Teine võimalus on ZLICK mikromakseteenus, kus makse toimub mobiiltelefoni teel.

Häid lugemiselamusi!

 

Meelis Kubits

Meelis Kubits

Meelis Kubits on mitme aastakümne jooksul olnud Eesti üks edukamaid suhtekorraldajaid. Viimasel kaheksal aastal on ta investeerinud suure hulga ajast ja isiklikest vahendidest erinevatesse tegevustesse, mis mitte ainult ei mahu kultuuridiplomaatia mõiste alla, vaid on seda omal moel laiendanud. Loe artikleid (30)