Esimesest sommeljeede MM-st möödus tänavu 50 aastat, seekordsed parimad selgusid märtsis Belgias Antwerpenis.
Võistlejaid oli kokku 63 riigist, lisaks iga riigi parimale osalesid piirkondlike võistluste ehk Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Aasia-Okeaania ning Euroopa-Aafrika võitjad. Kuna viimast tiitlit kannab hetkel lätlane Raimonds Tomsons, siis olid meie lõunanaabrid esindatud lausa kahe võistlejaga.
Uue põlvkonna veinitundjad
Maailma parimat on poolesaja aasta jooksul valitud 16 korda ja esialgu olid nii rahvusvahelise sommeljeede assotsiatsiooni ASI liikmed kui seega ka finalistid-võitjad peamiselt tuntud ja tunnustatud veinimaadest. Üle kahekümne aasta läksid võidud ainult Itaaliasse ja Prantsusmaale. Alles 90ndate keskpaigas lõi vahelduseks kaardid segi Jaapani võit. Kui paarkümmend aastat tagasi Ida-Euroopa jaoks piirid igas mõttes avanesid, arenes selle regiooni restorani- ja joogikultuur lausa hüppeliselt. Need, kes end veinimaailmas ja teenindussfääris tõeliselt leidnud, said välismaal praktiseerida ja veinireisidesse panustada nii kuidas aeg ja rahakott vähegi kannatasid. Nõnda sai üsna rafineeritud Vana-Maailma veinimeeste klubist järjest suurem ja avatum organisatsioon, kus jõujooned on muutuma hakanud. Põhjamaadest on Rootsi juba kaks korda MM-i võitnud. Järjest rohkem noori (ja juba paaril viimasel MM-il ka naisi) jõuab veinitundjate absoluutsesse paremikku. Ka Eestit esindas meie mitmekordne parim sommeljee Ketri Leis veinibaar Pazzost.
Poolfinaali jõudis 66-st võistlejast sedapuhku rekordarv ehk 19 võistlejat. Meie lähiriikidest Läti, Leedu, Venemaa, Rootsi ja Taani. Lisaks näiteks Poola, Serbia, Rumeenia.
Riikide arvukus näitab, et ka väikestel riikidel ning riikidel, mis just end oluliseks veinimaaks ei saa tituleerida, on kõik võimalused end tippu töötada.
Kuigi peamine õppimine toimub töö käigus, tuleb teooriale eraldi aega pühendada. Kõik kolm finalisti kinnitasid, et teooria õppimiseks on juba vähemalt aasta pühendatud iga päev mitu tundi. Kuigi peamiselt keskendutakse veinile, oli seekord küsimusi näiteks ka sigarite ja mezcali valmistamiseks kasutatavate agaavisortide kohta.
Sport või elukutse?
Finaali jõudsid Läti, Taani ja Saksamaa, tekitades finaalshow publiku seas pettumuskahinat üsna kindlateks favoriitideks peetud Rootsi, Prantsusmaa ja Poola leeris. Nüüd tuli kolmel võistlejal paremusjärjestuse väljaselgitamiseks sooritada seitse praktilist ülesannet, alates õlle serveerimisest ja kümne kange alkoholi pimedegustatsioonist kõikvõimalike veini kirjeldamise, serveerimise ja toiduga sobitamise ülesanneteni. Viperusi tuli ette nagu põhimõtteliselt iga restorani töös ootamatusi – näiteks pirtsakad kliendid või purunevad klaasid.
Hindamise aluseks on peamiselt kolm kategooriat: teooria, teenindus ja degusteerimine. Selle lisaks veel hulk nüansse, mis hea teeninduse juurde käivad, näiteks keelekasutus ja suhtumine.
Seekordsed finalistid olid kõik erakordselt sarnase mõnusalt vahetu suhtlusstiiliga. Suure publikuhulga ees peetav finaal lisas tublisti pinget, sestap oli mitmel korral probleeme ülikiireks timmitud ajalimiiti jõudmisega. Viimase vindini kruvitud ajasurve on sommeljeede ,,olümpiamängudel‘‘ teadlik valik, et näha, kes teeb pingeolukorras võimalikult vähe vigu.
Viimasena üles astunud Saksamaa võistleja suutis tundidepikkuse ootamise peale veel publikut ka sooja huumoriga kostitada. Peale klassikalist vahuveini valamise ülesannet kuulutatigi võitjaks sakslane Marc Almert, kes ei suutnud oma üllatust varjata. Kuna seni suuremaid tiitleid peale Saksamaa parima sommeljee polnud ette näidata, võttis 27-aastane võistleja maksimumeesmärgiks poolfinaali jõudmise. Teise koha saavutas 26-aastane Nina Højgaard Jensen Taanist ja kolmandaks tuli lätlane Raimonds Tomsons.
Kõik neli Baltikumi sommeljeed jõudsid MM-il Antwerpenis maailma 30 parima hulka, võistluste suurim üllataja oligi ilmselt 4. kohale jõudnud leedulane Martynas Pravilonis. Eesti esindaja Ketri Leis saavutas 28. koha.
Maailma sommeljeede assotsiatsiooni president Andres Rosberg Argentinast ütleb võistluste kohta nii: ,,Tase on muutunud väga kõrgeks ja väga ühtlaseks. Nii valisime rekordarvu osalejate seast ka seni suurima arvu poolfinaliste, sest punktide vahed olid lihtsalt sedavõrd väikesed. Ja ka praktilises osas lõpuks loebki see vaevumärgatav vahe – kuidas käitud ootamatus olukorras, kui kiiresti ja adekvaatselt sa reageerid, kui meeldiv ja asjatundlik suudad igas olukorras olla. Võitja Marc Almert suutis finaalis restoranipublikuks kehastunud žüriile muljet avaldada oma ülidetailse tähelepanuga. Tema suurim trump on see, et ta kasutab kõiki oma kogemusi ja teadmisi just selleks, et asetada klient esikohale ja panna ta end suurepäraselt tundma. Maailma parimad on need, kes muudavad oma oskused kunstiks!‘‘
Kui tahate nautida planeedi parimate sommeljeede veinisoovitusi ja teenindust, siis Raimonds Tomsonsi võib leida Riias restoranist Vincents, Nina Højgaard Jensen on peasommeljee Kong Hans Kaelderis Kopenhaagenis ja maailma parim sommeljee sakslane Marc Almert ootab külastajaid restoranis Pavillon Zürichis.
Egle Haidak
Egle Haidak on õppinud majandust, turundust ja eesti keelt ning töötanud viimased 20 aastat meediavaldkonnas. Ta tegutseb ka vabakutselise ajakirjanikuna, kirjutama ja pildistama ajendab teda eelkõige piiritu reisikirg ning kogetud kultuuri-, toidu- ja joogielamused. Loe artikleid (2)
