Üks kortermaja ei saa ega saa juba aastaid maha müüa oma pööningukorrust. Sinna saaks ehitada väärtusliku korteri. Avara, merevaatega. Esimesed tööd selleks on tehtud, katus vahetatud ja kõrgemaks tõstetud. Ostjagi on olemas. Rahaga saaks putitada ühist eestiaegset maja. Kõik on viimse kui sendini ära plaanitud, aga ei saa ega saa selle tehinguga ühele poole. Kõik elanikud ju võidaks, aga üks on müügi vastu. Mõtteline osa pööningust kuulub võrdselt kõigile, kõik peavad olema nõus. Tema on vastu. Miks? Lihtsalt.
Nii tullakse juba aastaid ühistu koosolekule ja räägitakse ühest ja samast teemast, aga kahest erinevast tõest ja õigusest. Vahel harva on vastane ise kohal. Üldjuhul suhtleb ta naabritega juristi vahendusel. Viimasel on hulgaliselt etteheiteid teistele elanikele. Nad käituvat õigusvastaselt!
