Milline võiks olla Eesti lugu? Suur eesmärk? Kas eestluse püsimajäämise võti on palju räägitud kasvavas rahvaarvus või hoopis maailma kõige mahedamas põllumajanduses? Millised on võimalused Eesti kui maheriigi arendamiseks? Kuidas saaksime muuta Eesti riigi tõhusamaks? Mida tähendab tasakasv? Mida saab tavakodanik igapäevaselt kolme arengusuuna toetamiseks ära teha? Eesti riigi konkurentsieeliste üle arutlevad vestlusaates „Edasi koos sõpradega“ ühiskondlikult tegusad ettevõtjad Indrek Kasela ning Armin Kõomägi.

Aasta eest kirjutas Armin Kõomägi arvamusloo, mis tutvustas haaravat visiooni Eestile. Visioon hõlmas kolme arengusuunda: tõhus riik, mahe Eesti ja jätkusuutlik mittekasv. Kirjaniku enda sõnul said need mõtted kirja pandud just seepärast, et inimesed vajavad lugusid ja ideid. „Pärast seda oma riigi taasloomist, kui oleme saanud Euroopa Liidu ja NATO liikmeks, oleme kukkunud ideede mõttes mitu korrust allapoole. Meil võiks olla ideed, mille järgi tegutseme. Võiksime kasvõi mitu aastat selle nimel koos pingutada, et need ideed leida, seda ei peagi leidma kohe. Kuid sellest ideest võiks saada meie järgmise teejupi kutse – et vaat, sinna poole me nüüd üheskoos läheme,“ selgitas Kõomägi.

Mahe Eesti

Mõjutused kolme mõtte ülestähendamiseks tulid kirjaniku lähedastelt ja tuttavatelt. „Neist ükski ei ole ju tegelikult uus. Proovisin ideed, mis on mulle südamelähedased ja mille vahel on minu arvates tugev sünergia, kokku siduda. Arvan, et tõhusat riiki vajame neist kolmest kõige rohkem.“Mahe Eesti puhul näeb ideede kirjapanija pigem head turundusvõimalust. „Kui peaminister tutvustab Eestit mõnel rahvusvahelisel kohtumisel, siis ei saa ta ju kiidelda sellega, et meil on tselluloositehas. Küll ta saaks aga kiidelda, et me oleme Organic Country number 1,“ selgitas ta.

Ettevõtja Indrek Kasela sõnul on võimalusi oma loo leidmiseks kaks – kas leida see endi seest või hoopis väljastpoolt, vaadeldes, mis on maailmas täna oluline. „90ndatel andis meile suunised kätte loomeliitude pleenum, ehk peaksime ka nüüd pöörduma kirjanike poole, et nad meie loo kirja paneksid – poliitikud ju täna lugu ei räägi. Pigem aetakse taga kasvu, kõik peab minema paremaks. Aga misasi see parem on? Teatud mõttes on selline vaikne status quo isegi parem, kui tormata mingis suunas, teadmata, isegi kuhu.“ Ta toonitab, et Eesti vajab oma lugu, sest muidu on meil oht muutuda vaid territooriumiks. „Ühel hetkel muutub maa kui selline defitsiidiks – kuid kui maailm näeb meid kui väärt riiki, ei saa meid ignoreerida ega meist nii lihtsalt üle sõita,“ lisas Kasela.

Tõhus riik

Paljude arvates tähendab hästi toimiv ja efektiivne riik võimalikult väikest ametkonda. Kõomägi vaates hõlmab tõhus riik ühelt poolt tõhusat demokraatiat ja teisalt tõhusat riigiaparaati. „Demokraatia on Eestis suhteliselt heas seisus – meil on vabad valimised. Kuid üks fundamentaalne etteheide on küll, valimisnimekirjad võiksid olla avatud – ehk et keda valime, see saab ka võimule. Lisaks võiksime kaaluda suuremat hulka rahva kaasamist läbi küsitluste. Näiteks Šveitsis on kvartaalsed rahvaküsitlused, kus saab arvamust avaldada kohalikel ja riiklikel teemadel. Ma arvan, et oleme selleks valmis.“

Kasela aga Eestis toimiva tõhusa demokraatia väitega ei nõustu. Tema hinnangul on Eesti täna olukorras, kus võim on koondunud suhteliselt kitsa ringkonna kätte. „Meil on jah vabad valimised, kuid mida me valida saame – nendes valikutes me vabad ei ole. See on ülemaailmne probleem ja näeme selle mõju Ameerikas ja mitmes Euroopas riigis.“ Kasela sõnul on veider ka olukord, kus tippametnikuks saamiseks on vaja omada kogemusi ja vastavat haridust, kuid poliitikasse sisenemiseks barjäär puudub, mitte mingisugust kvalifikatsiooni ei küsita. „Täna vaadates riigikogu näen ma, et luuakse juurde väga palju ebaefektiivust. Kui võrrelda nüüd riigi juhtimist ettevõtte juhtimisega, siis leian, et aktsionärid ehk rahvas peaks tulema kokku ja otsustama ettevõtte ehk riigi saatuse. See tuleb revolutsioonilisel või evolutsioonilisel teel.“

„Eestlased on maailmamastaabis välja mõelnud revolutsioonilisi asju. Kuid milline on uus maailmas rakendatav riigijuhtimisemudel – selle võiks ju Eesti välja mõelda?!,“ viskab Kasela idee õhku. „Me ei pea tegema kõike, meil on privileeg teha strateegiline valik, millega tegeleda,“ lisab ta.

Tasaareng

Kolmest arengusuunast on kõige keerulisem Kõomägi sõnul ellu viia jätkusuutlikku mittekasvu ideed. „Tänase mentaliteedi järgi on ainus perspektiiv kasv. Võiksime aga julgemalt silma vaadata mittekasvule, või nunnumini öeldes tasaarengule. See on ainus võimalus säilitada tänapäevane heaolu status quo.“ Tema arvates pole meil mõtet unistada kahest miljonist eestlasest ja samaaegsest heaolu tõstmisest. „Palju reaalsem on tegutseda kui väike katsepolügon, kui puuk maailma küljes – tean, et see jutt ei kõla ilusasti, kõik ei saagi niimoodi puugilikult mõelda, aga meie saaksime. Ja et me poleks ainult sellised röövlid, pakuksime maailmale meie endi peal katsetatud edukaid lahendusi, vastutasuna kasvab meie endi heaolu. Kogu maailm võib kasvada, kuid me ei pea sellega kaasa minema,“ selgitas ta.

Indrek Kasela sõnul on tasakasv geniaalne majandusidee. See on üks Eesti kõige ettevõtjasõbralikumaid asju, mida on välja pakutud. Kui kõik mõtlevad, et more is more, et ehitame tehaseid juurde, siis tark investor teab, et ressursikonkurentsis, kus teistel on paremad võimalused, pead sa leidma viisi, kuidas enda olemasolevast ressursist paremat tulemust teha.”

***

Üleskutse

Kui soovid kaasa aidata Edasi püüdlustele luua kvaliteetset sisu, siis saad kõige konkreetsemalt sellele kaasa aidata hakates püsitellijaks.

Vaata ja kuula saadet

Valiku mõtteid pani kirja saatemeeskonna liige Egle Loor. Vestlussaadet „Edasi koos sõpradega“ juhtis Edasi.org peatoimetaja Janeck Uibo. Üritusel aitasid toimuda ja seda jäädvustada Egle Loor, Ahti Kaskpeit ja Kuldar Kullasepp ning Workland.

“Edasi koos sõpradega” on veebiajakirja Edasi.org jutusaade, kus kohtuvad kaks sõpra, kes arutavad omavahel Eesti ja maailma elu üle. Igal saatel on oma konkreetne fookusteema, mille üle vestluspartnerid on mõelnud ja mille osas on neil selged seisukohad. Suhtlus heade sõprade vahel on tavaliselt aus ja otsekohene ning vürtsitatud eluterve huumoriga.